LASEROPERATSIOON ehk tõeline (s)ilmaime

Kuigi selge ja terav vaade on iga nõrgenenud silmanägemisega inimese prioriteediks, ei julge paljud neist siiski ette võtta mugavuse poolest ainuõiget sammu – laseroperatsiooni. Arstide pikk praktika on näidanud, et inimesed, kes operatsiooni kardavad, arutavad tavaliselt oma hirmud ja kahtlused läbi nendega, kes on juba sama läbi elanud. Tuntud silmakliiniku arst dr Solomatin usub, et juba laseroperatsiooni läbi teinud inimesed saavad tegelikult operatsiooni peale mõtlevaid inimesi rahustada palju efektiivsemalt kui arst. Just seetõttu uurisime kolmelt laseroperatsioonil käinud Eesti naiselt, millised olid nende kogemused ning miks on nende jaoks just laserravi igasugustest prillidest ja läätsedest peajagu üle.

Nii Elery, Eliisa kui ka Kärt otsustasid kõik Riias asuva Dr. Solomatini silmakliiniku SuperLasik protseduuri kasuks. „Kui mul tekkis mõte, et tahan silmaoperatsioonile minna, oli minu esimeseks mõtteks Läti. Teadsin, et seal on sama protseduur, mis Eestis, kuid pea poole odavam. Kuigi hind pole kõige tähtsam, tekib ikka küsimus, et miks peaksin Eestis maksma sama protseduuri eest poole rohkem,” räägib Elery.

Riias asuv Dr. Solomatini silmakliinik on koostanud silmanägemise laserkorrektsiooni eripakkumise oma sõpradele Eestist – neile, kes tahavad vabaneda prillidest ja kontaktläätsedest. Nimelt on kogu protseduuri hinna sees mitte ainult silmaoperatsioon, vaid ka edasi-tagasi bussisõit Riiga ja tagasi, kaks ööd majutust kliiniku lähedal asuvas hotellis ning kõik vajalikud ravimid. Ka Eliisa jaoks oli mugav pakett suureks plussiks: „Terve protsess oli tehtud lihtsaks ning mugavaks. Kõik oli hästi organiseeritud ning töötajad olid kiired ja sõbralikud. Suureks üllatuseks oli ka see, et kohapeal oli mulle abiks eesti keelt kõnelev tõlk.”

Dr. Solomatini silmakeskuse arst-oftalmoloog dr Solomatin on läbinud aspirantuuri Silmahaiguste Instituudis Ukrainas ja doktorantuuri Helmholtzi Silmahaiguste Instituudis Moskvas ning lõpetanud Riia Meditsiinilise Instituudi. Alates 2005. aastast on Igor Solomatin Läti Ülikooli dotsent ning ta on aastaid töötanud P. Stradinsi Kliinilise Ülikooli haigla silmaosakonnas ja juhtinud Riia 1. haigla silmaosakonda. Lisaks on suure kogemustepagasiga arst kirjutanud palju teaduslikke artikleid ning ta esineb regulaarselt ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel. Esimese nägemise eksimeerlaseri korrigeerimise operatsiooni tegi dr Solomatin juba aastal 1999 ning käesolevaks ajaks on tema kliiniku spetsialistid teinud üle 15 000 sellise operatsiooni.

On üsna loomulik, et silma laseroperatsioon on enamiku inimeste mugavustsoonist väljas, sest tegemist on silmadega, mis on eluliselt vajalikud. Kui patsient muretseb, räägib dr Solomatin temaga hirmudest hea meelega: „Räägin patsiendiga tema hirmudest ja selgitan talle, miks silma laseroperatsioon on üks turvalisimaid operatsioone maailmas ja miks see on vajalik prillidest ja läätsedest vabanemiseks.” Peamised hirmud on inimestel operatsiooni tehnilisuse suhtes. „Keegi tuleb ja torgib minu silmas – see tundub nii õudne. Olen suhteliselt valukartlik ja enne operatsiooni rohelist kitlit selga pannes oli ikka kõhe tunne küll. Samuti oli hirm, et äkki ei lähe kõik plaanitult ja ehk kaotan hoopis nägemise,” räägib Kärt. Lühike, kuni kümme minutit kestev operatsioon ja kogu teenus jätsid ta aga tagantjärele väga rahule: „Eriti tore oli, et eestlannast tugiisik oli kõrval, hoidis operatsiooni ajal lausa kätt ja seletas, mis toimub. Kõik käis eriti kiiresti ja suhteliselt valutult.”

Uus pilk elule!

Elery Tiimann (23): „Esimene vaade uute silmadega ajas peaaegu nutma. Tundub väike asi, aga see vaade, mis on ilma prillide või läätsedeta, on hoopis midagi muud – vahelülid puuduvad.”

Eliisa Kõiv (26): „Minu hirm ebaõnnestumise ees oli üsna väike, sest kliinikut ning protseduuri on kiitnud paljud opi läbinud tuttavad. See andis kindlustunnet.”

Kärt Russak (29): „Tulemus on antud ettevõtmist igati väärt. Soovitan see käik ära teha ja nautida prilli- ja läätsevaba elu!”

Vaata lisa Dr. Solomatini Silmakliiniku facebookist.

Tekst: Helen Marts

Fotod: erakogu

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar, sügis 2016