Lehmapiimale EI või JAH?

8 kommentaari
Lehmapiimale EI või JAH?

Eestlased on juba maast madalast harjunud tarbima lehmapiima. See on meie jaoks sama oluline kui must leib. Nüüd tuleb aga välja, et seesama lehmapiim võib olla meie tervise suurim vaenlane.

Eestlased on juba maast madalast harjunud tarbima lehmapiima. See on meie jaoks sama oluline kui must leib. Nüüd tuleb aga välja, et seesama lehmapiim võib olla meie tervise suurim vaenlane.

Ma ei ole tegelikult kunagi piima joonud, lihtsalt ei maitse. Aga kohvile ning pudru ja müsli juurde olen seda alati meelsasti lisanud. Erinevad piimatooted – jogurt, keefir, kohupiim, juustud – maitsevad mulle ka väga. Ühel päeval aga teatas üks mu sõbranna, et lehmapiim on väga kahjulik ja seda ei tohiks mingil juhul juua. „Miks?” küsisin mina.

„Lehmapiim tekitab lima ja ei ole üldse inimestele mõeldud,” teatas sõbranna ja lisas veel, et ega ma vasikas ole, et lehmapiima pean jooma. Järgmisel päeval rääkis töökaaslane sama. Lõpuks sain aru, et olen vist viimane inimene, kes veel lehmapiima joob – nüüd joovad kõik ainult mandli- või sojapiima. 

Õhtul koju minnes ostsin kaasa mandlipiima ning minu elukaaslane naeris selle peale ja arvas, et tegemist on järjekordse toitumistrendiga. Ka tema oli arvamusel, et lehmapiima on inimesed joonud terve elu – ning  kõik on elus ja terved. Lehmapiim on tema sõnul osa tervislikust toitumisest. Ma olin segaduses. Mis siis muud, kui hakkasin seda teemat guugeldama ja foorumitest abi otsima. Jagan ka teiega oma avastusi.

Kõige rohkem mainitakse seda, et lehmapiima joomine tekitab tohutult lima, mille abil pidavat olema mikroobidel hea arendada, tekitades nohu ja kurguhaigusi. Väga palju kirjutatakse erinevates foorumites ka sellest, et pärast lehmapiima joomise lõpetamist muutus näonahk säravamaks, liigesepõletikud ja depressioon kadusid ning üldse mõjus see tervisele hästi.  

„15 aastat tagasi soovitas minu arst mul lõpetada igasuguse piimatoodete tarbimise. Kuna tervis oli igas valdkonnas päris kehv (maks, neerud, kilpnääre jne), võtsin tema soovitusi kuulda. Nüüd on tervis super hea, tunnen end, nagu oleks 100 kg kergem, mitte otseses kaalu mõttes, vaid nii hea ja kerge on olla, kui miski ei vaeva,” võib lugeda Buduaari foorumist. 

Erinevatel veebilehtedel spekuleeritakse palju ka selle üle, et lehmapiima joomine võib tekitada vähki, kuna piim sisaldab bioaktiivseid hormoone nagu östrogeen ja progesteroon, mis võivad soodustada hormoonsõltuvate vähkide väljaarenemist. Mulle tundub, et tänapäeval ei tohigi enam midagi süüa – kõik tekitab vähki. 

Mäletan, et väiksena ema sageli rõhutas, et pean piima jooma, sest muidu ei saa ma piisavalt kaltsiumit ja luud muutuvad nõrgaks. Kuid tuleb välja, et tegelikult on asi hoopis vastupidine. Valkude suur hulk piimas põhjustab kaltsiumi väljumist organismist neerude kaudu ning kõrge kaltsiumisisaldus hapestab verd. Just kaltsiumikadu on võimalik põhjus, miks neis riikides, kus juuakse palju piima, esineb ka palju luude hõrenemist. 

Samuti tuuakse välja, et riikides, kus piima tarbimine on suur, on ka kõige rohkem osteoporoosijuhtumeid. Ja vastupidiselt – mida vähem piimatooteid tarbitakse, seda vähem on ka osteoporoosi. Piimavalk on samuti probleemiks. Seda seostatakse koronaarse surma ja jäigastunud ahenenud arteritega. 

On ka neid, kes ütlevad, et meie esivanemad on terve elu piima joonud ja elus ning terved. Selle peale ütlevad aga lehmapiima vastased, et me ei saa võrrelda seda piima, mida tarbisid meie esivanemad, selle piimaga, mida meie tänasel päeval tarbime. Tööstuslik piim sisaldab antibiootikumide jääke, kasvuhormoone, toidust piima edasi kandunud pestitsiide ja geneetiliselt muundatud ainete jääke, samuti mädaühendeid, toksiine ja muid jääkaineid, mida loomorganism ei vaja. Pluss veel loomade hull elu ja piinamine suurtööstustes. Sellise produkti tarbimine ei ole inimese tervisele enam ohutu.

Ühes foorumipostituses tuuakse taas välja, et piim ei ole mitte inimestele, vaid vasikatele. „Piim sisaldab palju kasvuhormoone, mille eesmärk on vasikas kiiresti suureks lehmaks kasvatada. Inimese eesmärk üldjuhul ei ole kiiresti suureks lehmaks kasvada,” kirjutab üks kasutaja. Ja oma tõetera selles on.

Piima kahjulikke ja lausa surmavaid omadusi leidub veelgi, kuid eelnevalt mainitud olid kõige sagedamini esinevad väited. Kuna minu uudishimu ei rahuldanud ainuüksi internetist leitud ja netikommentaatorite vastused, siis küsisin nõu ka Eesti toitumisspetsialistidelt. 


Mai Maser, toitumisteadlane

„Piim on esmavajalik toiduaine ja sellised spekulatsioonid on pseudoteaduslikud. Minu arvates on selleks kaks põhjust: majanduslikult on piimatootmine kallis ja loomakasvatus kulukas ning keskkonda saastav tegevus, samas nõudmine piimatoodete järele üha kasvab. Seega, kaubapuudus sunnib tegema negatiivset reklaami. Ja see, et põhitõdede moonutamine „müüb” hästi. Kuna demokraatia võimaldab avaldada kõike, mis aga meelde tuleb, siis soovitan asjast huvitatutel lugeda teaduslikku kirjandust alates inimese füsioloogiast. Lisada võib veel, et evolutsioon ja geneetika on loonud inimgruppide vahel erinevusi, mis paraku küll globaliseeruvas maailmas hajuma kipuvad. Ometi näitavad praegused uuringud, et ka piimavalkude allergiat on Põhjamaades elavatel inimestel üpris harva. Sama puudutab laktoositalumatust.

Mari Metshallik, looduslaps ja raamatu „Metshaldja päevik” autor

„Pole üldse mingit kahtlustki, et piim, mida inimesed tänapäeval poest ostavad, on kahjulik. Rikutud on nii selle toiteväärtus kui energeetika. Kui inimene valib tarbida loomset toitu, siis peaks see tingimata tulema loomalt, keda inimene tunneb ja kes tunneb teda. See on äärmiselt vajalik. Ja kunagi ei tohi ise võtta, vaid loom peab andma. Igaüks, kes on kunagi lüpsnud ilusal suvisel päikesepaistelisel päeval kaunil heinamaal kitsekest, tunnetaks selle harmooniat, selle armastust ja ilu, see oleks mõnetigi elumuutev kogemus. Ta tunneks selles Looja mõtet inimese ja looma koostöö vahel. Ja see piim, värske ja lüpsisoe, on külluslik ja tervendav palsam, mis suudab ravida inimese terveks kõigist haigustest. Piim on väga, väga püha. Kui piim on seisnud juba üleöö, kaob selle tervendav vägi. Peab ka meeles hoidma, et piim on ennekõike toit ja ravim, mitte jook. Minus on suur austus piima ja loomade vastu, kes soovivad inimesele oma ande kinkida.

Piima puhul tuleb mõelda ka sellele, et piim on 100% naiselik toit. Tänapäeval on naiselikke mehi hästi palju ja see on seotud liigse piimatoodete tarbimisega. Küll aga aitavad piimatooted naisel väga hästi naiselikku energiat tugevdada. Eriti just välispidiselt kasutades.”

Liisa-Indra Pajuste, tervisliku elu aktivist, Banaanisaar.ee portaali looja

„Võib läheneda moraali küsimusega: miks peaks olema loomulik juua teise liigi rinnapiima? Kui joome piima valgu pärast, peaks jooma roti piima, sest selles on kõige rohkem valku. Miks on okei juua lehmapiima, aga ei ole okei juua kaelkirjaku-, kassi- või koerapiima? Või anda oma rinnapiima näiteks kassile? Miks peetakse otse udarast joomist hulluseks, aga poest pakk piima osta on okei? Sellised küsimused avardavad mõtlemist. Peab ka aru saama, kust see piim tuleb. Absurdne, et haige ja piinatud looma eritisi, lihaseid või munarakku peetakse inimese tervise aluseks. Ja taimede söömine on ekstreemne? 

Aga võib läheneda ka biokeemilisest vaatenurgast: piimas on kaltsiumi ja kaseiini konflikt. Kaltsium on kleepuva piimavalgu kaseiini sees. Kaseiinist suudab läbi murda ensüüm renniin, mida leidub noorte imetajate maos, et emapiima seedida.

Iga kord, kui joome lehmapiima, tõmbab magu välja kogu vee, et kontsentreerida happeid lagundamaks tihkeid piimavalke. Ja et mitte kahjustada seedesüsteemi, toodab maks kaltsiumisoolasid, et tasakaalustada maos tekkinud happeid. Seejärel peaks keha suutma omastada kaltsiumit toidust, aga lõhustamata kaseiin, renniini puudumise tõttu, ei luba kaltsiumini jõuda. Seega, piimajoomine toodab puhtalt kaltsiumikadu, sama lugu on kõikide kuumtöödeldud valguallikatega.

Ka inimese rinnapiimas on kaseiin. See on inimese kaseiin ja erineb lehma või muu liigi kaseiinist. Naise rinnas olevad bakterid (bacillus bifidos) tulevad piimaga kaasa ja aitavad lapsel kaseiini seedida.

Beebid toodavad ka väheke renniini. Vasikad aga palju. Maailmas pole looma, kes loomu poolest jooks pärast võõrutamist veel piima. Välja arvatud inimene.

Renniini tootmine lõppeb pärast võõrutamist ja väheneb aastast aastasse. Ka loomad ei tohiks täiskasvanuna enam piima juua, sest puudub renniin ja selleta ei saa kaseiini seedida.

On veel üks probleem – piimasuhkur ehk laktoos. Selle seedimiseks on vaja ensüümi nimega laktaas. Enamikul inimestel on olemas laktaas kuni rinnast võõrdumiseni. Osal valgest populatsioonist, europiidsest rassist, kes on elanud sajandeid külmas kliimas ja tarbinud pikalt piima, on toimunud mutatsioon, mistõttu nende keha toodab laktaasi ka pärast rinnapiimast võõrdumist (kuna piim on endiselt dieedi osa). Kuid teistel pärast võõrutamist laktaasi tootmine lõppeb. Ensüüm laktaas lahustab piimasuhkru laktoosi selle kaheks koostisosaks – glükoosiks ja galaktoosiks. Beebidel on lisaks veel ensüüm (beta-galatosidase), mis muudab galaktoosi lihtsuhkruks glükoosiks. Täiskasvanuna seda ensüümi enam ei toodeta. Kui sa siis sööd piimatooteid, siis laktoos ei seedu (sest on imeväike võimalus, et sul on see mutatsioon). Isegi kui sul on olemas ensüüm laktaas, mis laktoosi kaheks komponendiks lahti võtab, pole sul enam ensüümi, mis galaktoosi glükoosiks muudab.

Mis siis keha galaktoosiga teeb, kui ta seda ei kasuta? Keha ladustab seda peamiselt nahas. Kaasa arvatud silmas. Seniilne katarakt (silmaläätse haigus) on enamasti galaktoosi hoiustest, mis on aja jooksul akumuleerunud. Sellega on seotud ka glaukoomi tekkimine silmas.

Luud ja kaltsium

Riikides, kus on suurim luumurdude arv, süüakse 400–500 mg kaltsiumit päevas. (Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus on sama). Ometigi esinevad seal osteoporoos ja luumurrud. Andmed näitavad, et riigid, kus süüakse palju loomseid valke, on luumurude arv samuti kõrge (muuhulgas ka väga sage haigestumine vähki, veresoonkonnahaigustesse, diabeeti, rasvumine).

Puuviljade ja juurviljade rohke tarbimine hoiab kaltsiumi seal, kus see olema peab. Luude terviseks on teadaolevalt vaja 17 erinevat toitainet, mitte ainult kaltsiumit. Kui süüa ainult kaltsiumit ilma ülejäänud 16 toitaineta, siis on see nagu seina ehitamine ilma mördita.

Kaltsiumit ei saa kasutada ilma D- ja C-vitamiinita. D-vitamiin aitab kaltsiumil seedetraktist imenduda ning verest luudesse liikuda. D-vitamiini parim allikas on päike ja C-vitamiini parim allikas on puu- ja juurviljad. 

Vitamiinidest on olulised veel K-, A- ja B6-vitamiin ning foolhape. Mineraalidest on olulised boor, vask, fluoriid, magneesium, mangaan, fosfor, räni, tsink. Makrotoitainetest on vajalikud asendamatud rasvhapped ja valgud.

Head kaltsiumiallikad: rohelised lehtköögiviljad (eriti lehtkapsas), merevetikad, apelsinid, päevalilleseemned, mandlid, viigimarjad, brokkoli. Näiteks 200 kalori kohta on seesamiseemnetes kaltsiumi 340 mg, chia seemnetes 258 mg, kapsas 1615 mg, peedilehtedes 1064 mg, rabarberis 819 mg, pirnis 273 mg, õunas 232 mg (võrdluseks: 2%-lises piimas 511 mg).

Trennidest on luudele parimad: jalutamine, sörkimine, matkamine, aiandus, jooga, tantsimine. Just nagu trenn tugevdab lihaseid, tugevdab see ka luusid. Samuti parandab tasakaalutunnetust, mis vähendab kukkumisi. Uurimused näitavad, et 30–60 minutit päevast jalutamist on tugevate luude hoidmiseks piisav.”

Kokkuvõttes on see igaühe enesetunde küsimus, kas juua lehmapiima või mitte. Tunnistan, et mina olen mandlipiima jälle lehmapiima vastu tagasi vahetanud. 

Lehmapiima tervislikud alternatiivid:

Kooskospiim. See maitsev piim sisaldab nii palju tähtsaid toitaineid, et on võrreldav rinnapiimaga. Paljusid imikuid toideti kookospiimaga, kui rinnapiima saadaval ei olnud. Kui ei ole võimalik hankida värsket kookospiima, võib segada kuivatatud ja purustatud kookospähklit veega. Seejärel suruda see läbi marli või sõela. Sel viisil on võimalik saada piima, millest jätkub kuni viieks päevaks. Säilitada külmkapis!

Mandlipiim. See on üks parimaid ja tervislikumaid piimasid, mida tänapäeval poest leida võib. See peaks olema müügil enamikus loodustoodetepoodides ning seda hakkab üha enam tulema ka tavalistesse toidukauplustesse ja supermarketitesse. Mandlipiima on lihtne ka ise valmistada: leota mandleid öö läbi vees, et need pehmeneksid, seejärel purusta blenderiga ning kurna läbi sõela.

Kaerapiim. Kuigi see ei ole nii kasulik kui mandlipiim, on see siiski lehmapiimale heaks alternatiiviks. Mõistlik oleks enne ostmist silti uurida, kuna mõned hetkel saada olevad kaerapiimad on tegelikult segud, sisaldades muudest teraviljadest ja ubadest tehtud piima.

Riisipiim on samuti kasulik alternatiiv. Selle puhul on suur tõenäosus, et maitse parandamiseks on lisatud kunstlikke aineid, mistõttu tuleks enne ostmist samuti silti uurida.

Sojapiim. Lehmapiima võib asendada sojapiimaga, kuigi lisandivaba sojapiima on suhteliselt raske leida. Sojapiim on suurepärane alternatiiv tavapiimale, sest organism omastab taimseid komponente paremini kui loomseid. Lisaks ei sisalda sojaubadest valmistatud piim lehmapiima koostises olevat piimatalumatust põhjustavat laktoosi.


Tekst: Keit Laisaar

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar talv 2015

Sarnased artiklid