Reklaam sulgub sekundi pärast

Liitu meelelahutusklubiga

MARI OJASAAR aasta pärast kaksikõe surma: kui õe haigus raskeks muutus, siis iga järgnev katsumus tundus nagu üks suur õppetund

Buduaar

Mari ja Kristi
Mari ja Kristi

Möödunud aasta alguses lahkus meie seast raske haiguse tõttu noor ja särav Kristi Ojasaar.

Kristi kaksikõde Mari Ojasaar pühendas varalahkunud õele südamliku postituse. 

"Kõige erilisema ingli taevasünnipäev.

Minu kullakallis õde. Juba aasta aega…

Mäletan, et kui õe haigus raskeks muutus, siis iga järgnev katsumus tundus nagu üks suur õppetund, mille ma läbisin, mina ja @mauridorbek . Muidugi oli meid veel, aga kahekesi tõdesime kordi, et damit, see raske katsumus on möödas, kas saaks nüüd Kiku tagasi. Just lõpu poole, kui saatsime ta pisarates haiglasse viimsele teekonnale, polnudki kindel, kas ta sinna enam jõuab. Seda oli meeletult raske teha ja samas jäi ülesse lootus-ehk saab ta valudest vabaks. Ka siis, kui matused läbi said, oli tunne, et üks raskemaid asju on elus tehtud, läbi mindud, kas elu, annad palun nüüd ta tagasi. Ja isegi nüüd, aasta hiljem taban end mõttelt, et olen nii palju läbinud selle meeletu õe igatsusega, kas ma palun saaksin nüüd ta tagasi.

Aga minuga jäävad mälestused. Ma ausalt ei muudaks midagi, kui ta tagasi saaksin. Suhtleks temaga täpselt samamoodi nagu ennegi. Meie õdede suhe oli maailma parim.

Ja minuga jääb lootus, et saan temaga kontakti inglile omasel viisil. Olen selle aasta jooksul korduvalt saanud sõnumeid DM, inimestelt, keda ma otseselt ei tunne, aga kelle kaudu Kiku on unenäos tulnud sõnumit mulle andma. Ja kui ta korduvalt on unes ilmutanud end, siis need inimesed on võtnud julguse kokku ja kirjutanud mulle. Et seekord nad lubasid Kikule, et annavad sõnumi edasi. Olgugi, et tunne võib veider olla, kui nii kellegile sõnumit edastad, et sinu õde tuli minu unes ja ütles nii või naa … Siis mina olen meeletult tänulik, et te olete jaganud neid sõnumeid.

Ja ta ikka ja jälle kinnitab mulle, et temaga on kõik hästi, ta on imeilusas kohas. Ma siis naeratan. Ja ma püüan oma nukruselinnu enda seest lendu lasta. Usun, et kui olen valmis, tuleb ta ka minu unes jutustama. Aga ma ei ole veel valmis. Kas ma siis üldse ärkakski … . Kindlasti ärkaks, aga kurjam, ma magaks ka pool elu maha.

Helgema noodiga kallis õde, saadan sulle kallistusi, nagu ma iga päev saadan. Olgu need siis täna sädelevad, nagu sa isegi oled."