Mida süüa iga päev, et olla terve ja ilus?

26 kommentaari
Mida süüa iga päev, et olla terve ja ilus?

Ei ole kahtlustki, et kõik me soovime olla ilusad, terved ja heas vormis. Otsime pidevalt lahendusi, kuidas võidelda kortsudega või vabaneda tüütutest vinnidest. Et seda kõike saavutada, on eelkõige oluline toituda tervislikult. Kui sööd tervislikumat toitu, siis lisaks enesetunde paranemisele muutub kaunimaks ka sinu välimus. Sinu nahk omandab parema jume. Selle asemel et üritada pidevalt kõiki etikettidele kirja pandud kemikaalide nimetusi lugeda, proovi kõigepealt lihtsamat tervislikku toitumist! Alljärgnevalt mõned ideed, kuidas oma välimuse säravamaks muutmisel kasutada ära seda, mida meile pakub emake loodus.

Ei ole kahtlustki, et kõik me soovime olla ilusad, terved ja heas vormis. Otsime pidevalt lahendusi, kuidas võidelda kortsudega või vabaneda tüütutest vinnidest. Et seda kõike saavutada, on eelkõige oluline toituda tervislikult. Kui sööd tervislikumat toitu, siis lisaks enesetunde paranemisele muutub kaunimaks ka sinu välimus. Sinu nahk omandab parema jume. Selle asemel et üritada pidevalt kõiki etikettidele kirja pandud kemikaalide nimetusi lugeda, proovi kõigepealt lihtsamat tervislikku toitumist! Alljärgnevalt mõned ideed, kuidas oma välimuse säravamaks muutmisel kasutada ära seda, mida meile pakub emake loodus.

Pähklid ja mandlid
Peotäie mandlite söömine vahepalaks muudab naha säravaks ja siledaks, sest mandlid sisaldavad mõningaid häid rasvu. Pähklid sisaldavad palju B-kompleksi vitamiine, mis mitte ainult ei soodusta naha rakkude taastumist, vaid ka juuste kasvu ja naha kuivuse vähenemist. See noorendab nahka ja aitab omakorda võidelda varajaste vananemise märkidega (peened jooned, kortsud). Niisiis, proovi süüa pärastlõunaseks vahepalaks peotäis soolata naturaalseid mandleid või pähkleid. 

Avokaado
See toiteainerikas puuvili sisaldab suurtes kogustes organismile vajalikke rasvu. Võid seda julgelt süüa. Kui avokaadot näomaski tegemiseks kasutada, teeb see imesid. Miks mitte siis seda ka süüa ja seejärel tulemusi nautida. Mõõdukates kogustes tarbides (söö päevas vähem kui üks avokaado, muidu riskid kaalutõusuga!) muudavad monoküllastumata rasvhapped naha puhtaks, pehmeks ja siledaks. 

Spargel
Sparglit nimetatakse kevadiseks vitamiinipommiks. Tumerohelised varred on loomulikud E-vitamiini allikad. E-vitamiin on oluline terve ja noore naha säilitamiseks. See on tähtis komponent ka lihaste ja kudede ehituses. Seepärast aitab spargel säilitada pingul nahka ning pidurdada kortsude tekkimist. E-vitamiin taastab ka naharakke. Kui sul on nahk viga saanud (nahal on kriimustus, haav või isegi arm), võib kõrge E-vitamiini sisaldusega toiduainete söömine aidata probleemist kiiremini üle saada ja seda isegi ravida.  

Lõhe ja tuunikala
Need on kaks mõjuvõimsat kala. Lõhe ja tuunikala sisaldavad hulgaliselt suurepäraseid omega-3 rasvhappeid ja palju D-vitamiini. D-vitamiin mõjub nahale fantastiliselt, sest see aitab hoida nahka puhanuna ja üldiselt tervena. Kuigi päikesekiirgus tekitab organismis rohkelt D-vitamiini, peab meeles pidama, et alati ei ole ohutu pikemat aega päikese käes viibida ilma tugeva päikesekaitseta. Niisiis, piisava koguse D-vitamiini saamiseks üritage paaril päeval nädalas lõhet või tuunikala süüa. 

Õunaäädikas
Lisaks suurepärasele tervendamisvõimele hoiab õunaäädikas ka naha pehme. Selle suur ensüümisisaldus aitab eemaldada surnuid naharakke. Õunaäädikas on abimees ka rasvade lõhustamisel ja toidu seedimisel. 

Puu- ja köögiviljad
Puu- ja köögivilju soovitatakse alati süüa, sest nende kõrge C-vitamiini sisaldus muudab naha väljanägemise imeliseks. Lisaks sellele, et C-vitamiin aitab ära hoida külmetushaigusi, takistab see ka liigse pigmentatsiooni tekkimist. Liigne pigmentatsioon põhjustab vanemas eas pigmendilaigukeste teket. C-vitamiin tugevdab ka kapillaare. Need ei purune nii kergesti ja verevalumid ei teki enam hõlpsasti. Kõik see mõjutab naha väljanägemist, sest nina ja silmade ümbruses ei ole C-vitamiini tarbimise tagajärjel näha pisikesi veresooni. C-vitamiini leidub suurtes kogustes ka sellistes rohelistes köögiviljades nagu brokkoli ja spinat. 

Porgand
Kes ei teaks porgandi suurepärasest võimest anda kaunis jume ja hea silmanägemine. Porgand kuulub kindlasti ka dieettoitude hulka – ühes keskmise suurusega porgandis on vaid 26 kilokalorit. Porgandid aitavad säilitada naha pealmist kihti, et ära hoida enneaegset vananemist. Enamiku puu- ja köögiviljade toiteväärtus kahaneb pärast töötlemist, aga porgandiga on vastupidi. Kui seda enne tarvitamist keeta või aurutada, siis porgandi toiteväärtus suureneb ja organismil on kergem seal leiduvaid toitaineid omastada. Põhjus on selles, et porgandi põhiline kiudaine pektiin ei seedu toorel kujul. Porgandimahl vabastab organismi toksiinidest ja jääkainetest ja aitab kaalu langetada. Pidev porgandimahla tarbimine mõjub soodsalt närvisüsteemile ning on abiks stressiga võitlemisel.

Juust
Selleks, et tagada kaunis naeratus, lisa oma toidusedelisse paar viilu kõva juustu. Vali Šveitsi, Cheddari või Gouda juust, mis blokeerivad suubaktereid ja hoiavad ära hambaaukude tekke.

Tsitrusviljad  
Tsitrusviljad on rikkad C-vitamiini ja hapete poolest ning on head mineraalainete, süsivesikute ja kiudainete allikad. Tsitrusviljad hoiavad naharakkusid kollageeni moodustamise kaudu koos. Kollageeni mõju ei avaldu nahale pealekandmisel, mistõttu on puuviljade ja nendest tehtud mahlade tarbimine väga oluline osa igapäevasest toitumisest.

Maguskartul ehk bataat
A-vitamiin on tuntud kui suurepärane kortsude vastu võitleja. Maguskartulid on seda olulist vitamiini täis. Meeldivaks tulemuseks on klaarim ja siledam nahk. Maguskartul sisaldab palju tärklist ja suhkruid, seepärast tuleb seda tarvitada mõõdukalt.

Tomatid
Need “armastuse õunad” panevad su oma nahka armastama. Tomatid sisaldavad palju kaaliumit ning A- ja C-vitamiini. Kasulik on ka teha tomatimahlamaski, mis aitab kaotada näonaha kortse, nahka puhastada ja toita.

Nisuidud
Kui soovid kiiresti ja tõhusalt vinnidest vabaneda, söö päevas kaks-kolm supilusikat nisuidusid. Lisa neid pudrule, jogurtile ja kodujuustule.

Heinike Juhanson