MILLINE NÄEB VÄLJA MEESTE üleminekuiga ehk andropaus?

Kindlasti oled ka sina kuulnud meeste üleminekueast. Mehed hakkavad siis nooremaid naisi vaatama ja juukseid värvima. Vähemalt selline on üldlevinud müüt. Mis aga toimub üleminekuajal reaalselt mehe kehas ning mis see üleminekuaeg siis täpselt on?

Andropausiks ehk meeste üleminekueaks nimetatakse meessuguhormooni taseme langusest tingitud mehe elujõu vähenemist ja tervise halvenemist. Meeste üleminekuiga pole kuigi erinev naiste üleminekueast.

Andropaus on oma algfaasis sageli varjatud kuluga. Meessuguhormoonide tase langeb juba alates mehe 30ndatest eluaastatest. Tervel mehel langeb meesuguhormoonide tase keskmiselt 1% aastas. Languse kiirus ja selle mõju tervisele sõltub pärilikkusest, mehe üldtervislikust seisundist, suguelundeid kahjustavatest haigustest ja olulisel määral ka eluviisist. Ajutised sügavad hormoonitaseme langused on enamasti seotud pikaajalise vaimse ja füüsilise ülekoormusega, aga ka raskete üldhaigustega.

Andropausi riskiteguriteks on:

- keskmisest väiksem munandimaht
- munandit kahjustavad haigused (põletikud, varikotseele, laskumishäired jne)
- ülekaalulisus
- kroonilised neeru- ja maksahaigused
- krooniline stress ja ülekoormus
- pikaajaline suitsetamine ja alkoholism

Esimesed andropausi märgid võivad meestel ilmneda juba 30ndate eluaastate lõpul. Tüüpilised vaevuste kompleksid kujunevad tavaliselt välja alles 45. ja 55. eluaasta vahel. Paljudel meestel säilib meessuguhormoonide vajalik tase kõrge eani ja andropausi klassikalises mõistes välja ei kujunegi. Raskeid vaevusi esineb vaid umbes kümnel protsendil vananevatest meestest. Neid tabavad unetus, higistamine, külma- ja kuumahood, võrdlemisi lühikese ajaga kujunevad välja ka erektsioonihäire ja tervise üldine allakäik.

Iseloomulikeks andropausi tunnusteks on:

- energia vähenemine
- psüühiline ebastabiilsus
- seksuaalse huvi vähenemine
- erektsioonivõime langus ja kadumine
- vaimse võimekuse langus
- depressioon
- lihas- ja liigesevalud
- lihasjõu ja lihasmassi vähenemine

Tüüpiliste vaevuste kõrval võib meesuguhormoonide madal tase mõjutada enamike keha organite toimimist.

Mitmed uuringud on näidanud, et testosterooni madal tase on oluliseks südame isheemiatõve ja südamelihaseinfarkti riskifaktoriks.

Seoses meeste keskmise eluea pideva kasvuga on järjest kasvavaks probleemiks saamas meeste luuhõrenemine ehk osteoporoos ja sellest tingitud luumurrud. On leitud, et meeste luude tihedus on seotud meesuguhormoonide tasemega täiskasvanueas. Testosteroonitaseme langus soodustab luu hõrenemist ja luumurdude riski tõusu.

Vanematel, madala meessuguhormoonide tasemega meestel parandab hormoonasendusravi oluliselt une kvaliteeti.

Andropausi diagnoosimine tugineb spetsiaalsetel küsimustikel ja hormoonuuringutel. Hormoonidest peetakse kõige olulisemateks meessuguhormoon testosterooni taset organismis. Oluliseks näitajaks on ka peamiselt neerupealises toodetava dihüdroepiandrostendinooni (laboris on mõõdetav selle sulfaat DHEAS) tase veres. Vanematel meestel mõjutab organismile bioloogiliselt kättesaadava testosterooni taset olulisel määral seda kandva valgu sekshormooni siduva globuliini (SHBG) taseme tõus veres.
Kuna vanusega muutub ööpäevane rütmilisus, ei saa vanemas eas mees pidutseda enam samas tempos kui nooremad, samuti nii intensiivselt tööd rabada. Midagi pole teha, organism vajab taastumiseks lihtsalt rohkem aega.

Andropaus on ravitav. Meesuguhormoonide defitsiiti saab korrigeerida hormoonasendusraviga. Eestis on saadaval suukaudsed ja süstitavad testosteroonipreparaadid. Loodame, et lähiajal jõuavad meie apteekidesse ka plaastri või lihtsalt geelina naha kaudu manustatavad hormoonasendusravi preparaadid.

Väga oluline on andropausi riskitegurite õigeaegne korrektsioon. Paljudel juhtudel piisab hormonaalse tasakaalu parandamiseks mõõdukast eluviisi muutmisest ja ristiteguritest hoidumisest. Kindlasti aitab kaasa ka kaasuvate haiguste heal tasemel ravi.

Kas meeste üleminekuiga on võrreldav naiste omaga?

Naiste üleminekueaga võrreldes on see rohkem hajus ning võib peale hakata varem. Märgatavad muutused — eluenergia vähenemine, närvilisus, ülemäärane unisus, seksuaalse huvi ja võimekuse langus — võivad tekkida juba neljakümneselt, aga ka alles kuuekümnendates eluaastates. See sõltub eluviisist ja teatavast geneetilisest eelsoodumusest.

Buduaar.ee arhiiv