Naistearst: arenda oskust kuulata oma keha

Millal ja miks tuleb külastada naistearsti? Kui oluline on regulaarne kontrollvisiit? Kuidas ise enda eest õigesti hoolt kanda? Buduaar räägib lähemalt naistearstikülastust ja naiste tervist puudutavatel teemadel. Küsimustele vastas lahkelt Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku, Pelgulinna sünnitusmaja naistearst Annemai Märtson.

Millised on levinumad naistehaigused Eesti naiste seas? Kas nende haiguste osakaal on alati selline olnud või muutub see aja jooksul?
Naistehaiguste esinemissagedus ei ole üldiselt geograafilise asukohaga tihedalt seotud, nii et Eesti naistel esinevad sagedamini täpselt needsamad günekoloogilise sfääriga seotud haigused, mis teiste heaoluriikide naistel. Loomulikult on arstiabi halva kättesaadavusega riikides - Musta Mandri riikides ja Lähis-Idas -  ja rändava eluviisiga rahvastel probleemid teistsugused, eriti puudutab see sünnitusabi. WHO andmetel on 99% sünnitusega seotud surmajuhtudest arengumaades. Pigem on Eesti naistel haiguste esinemises näha dünaamikat seoses üldiste sotsiaal-majanduslike elustandardite muutumisega – soovitakse omada täielikku kontrolli oma elu üle, mistõttu esmasraseduse vanus nihkub järjest kaugemale, 30. eluaasta kanti. See toob omakorda kaasa üha enam viljatusprobleeme. Vanusega omakorda sagenevad haigused, nt emaka healoomulised kasvajad (müoomid, kasvab ka rinnavähirisk), ning muud kroonilised haigused tüsistavad hilisemas vanuses jällegi raseduse kulgu. Teisest küljest on paranenud seksuaaltervisealane teadlikkus viinud mõningate suguhaiguste esinemise (nt gonorröa, trihhomonoos, süüfilis) olulise languseni. See ei puuduta kahjuks HI-viirust, mis on tõusnud oluliseks probleemiks igapäevapraktikas. Üleriigiline emakakaelavähi skriining aitab avastada varakult vähieelseid seisundeid, mistõttu järjest enam saadakse haigusele jälile enne, kui sellest on arenenud emakakaelavähk. Võimalus emakakaelavähi vastu vaktsineerida võiks tulevikus anda olulise positiivse tulemuse vähi esinemise langusega.

Milliste kaebuste korral peaks kindlasti külastama naistearsti?
Naistearsti vastuvõtule peaks pöörduma juhul, kui tekivad kaebused, mida varem ei ole esinenud. Menstruatsioonitsükli häired, tsüklivälised veritsused näiteks pärast seksuaalvahekorda või suvalisel ajahetkel, tavapärasest oluliselt vererohkema ja pikaajalisema (rohkem kui 7 päeva kestva) menstruatsiooni korral. Kindlasti on vajalik kontrollida igat veritsust, mis tekib ükskõik millises raseduse suuruses. Ebaselged alakõhuvalud, rohkenenud, halvalõhnaline, tavapärasest teistsugune voolus ja palavik võivad viidata põletikule, mis vajab kindlasti kohe arstile pöördumist. Naistearsti kontrolli vajavad ka noored, kellel ei ole menstruatsioon 16. eluaastaks alanud. Ebaselge kõhuümbermõõdu kiire suurenemine, muutused kehakaalus, krooniline väsimus ja muud üldsümptomid vajavad samuti täpsustamist, kuna nende kaebuste taga võib peita ennast näiteks pahaloomuline munasarjakasvaja.

Kui sageli peaks käima naistearsti juures end lihtsalt kontrollimas?
Naistearsti peaks regulaarselt külastama kord aastas. Ka siis, kui puuduvad igasugused kaebused. Ka noored, kes on alustanud suguelu, võiksid aasta jooksul käia naistearsti vastuvõtul. Selleks on ideaalne võimalus pöörduda noortenõustamise kabinettidesse, mis asuvad üle Eesti enamikus linnades. Sealsed spetsialistid oskavad aidata valida noorele naisele just talle kõige paremini sobiva rasestumisvastase meetodi ja parandada seksuaaltervisealast teadlikkust, et vähendada soovimatute raseduste võimalust.

Mida kontrollitakse tavalise läbivaatuse käigus? Milliseid proove selle käigus võetakse?
Tavapärasel visiidil küsib arst kaebuste, menstruatsioonitsükli iseloomu kohta. Kui on esmakordne kohtumine arstiga, dokumenteerib arst ka kõik varasema elu jooksul olnud haigused, raseduste anamneesi, kasutatavad ravimid, allergiad, räägitakse kasutatavast rasestumisvastasest meetodist jne. Tehakse günekoloogiline läbivaatus, mille käigus kontrollitakse emakakaela, sisemiste suguelundite seisundit. Kaebuste puudumisel võetakse rutiinselt vähemalt iga kahe aasta tagant emakakaela rakuproov ehk PAP-test. Rinnanäärmete kontroll peaks kuuluma samuti tavapärase günekoloogilise läbivaatuse hulka, kuid sageli võib juhtuda, et see jääb tagaplaanile. Julgustan naisi sellele tähelepanu pöörama.

Milliseid täiendavaid teste tasuks teha? Kui sageli neid teha tuleks?
Täiendavaid uuringuid ja analüüse tehakse üldiselt vaid juhul, kui esinevad mingisugused kaebused või läbivaatuse ajal leitakse silmaga nähtavad muutused, põletikutunnused või käega kontrollimisel leitakse kõrvalekalle (nt emaka või munasarjade suurenemine). Kõige kättesaadavam, odavam ja üsna informatiivne meetod selleks on ultraheliuuring. Lisaanalüüse lisaks PAP-testile tehakse juhul, kui esinevad muutused PAP-testis ja/või on kahtlus tupe või emakakaela põletikule või muule haigusele. Suguhaiguste analüüse rutiinselt igal tavakontrollil ei võeta, kui just pole tegemist uue partneri, mitme samaaegse partneriga või muu asjaoluga, mis võiks tõsta sugulisel teel leviva haiguse esinemise riski. HIVi analüüsi võib käia tegemas ka anonüümses kabinetis.

Mida on võimalik ise oma tervise heaks ära teha?
Kõik soovitused, mis puudutavad üldist tervist, kehtivad ka naise tervise hoidmise kohta. Arvestades naise organismi eripärasid, eeskätt hormoonide tsüklilist muutumist kehas, on just füüsilisel aktiivsusel (sportimisel, karastamisel), regulaarsel mitmekülgsel toitumisel, piisaval unel, suitsetamisest hoidumisel ja alkoholi mõõdukal tarbimisel, positiivsete emotsioonide kogumisel oluline roll immuunsuse tugevdamisel. Üks kuldreegel, mida ma alati oma patsientidele soovitan, on arendada oskust oma keha kuulata. Kui midagi on tervises tavapärasest erinevat, siis alati tuleks küsida pigem nõu, kui hakata ise leidma seletusi. Kõik üle 20-aastased naised peaksid kord kuus pärast menstruatsiooni ise oma rindu kontrollima. Regulaarne naistearsti külastamine on väga suur samm lähemale paremale teadlikkusele oma tervisest.

Milline on õige intiimhooldus ja mida peaks sealjuures kindlasti vältima?
Õige intiimhooldus ei ole mingi raketiteadus. See taandub igapäevasele üks-kaks korda pesemisele vee ja pesemisvahendiga, olgu selleks siis tavapärane dušigeel või spetsiaalne intiimpiirkonna pesugeel. Loomulikult on parem nahka ja õrnu limaskesti mitte koormata kunstlikest lõhnaainetest küllastatud pesuvahenditega, aga normaalse sagedusega pestes, kui ei teki mingeid ärrituse tunnuseid, ei ole põhjust ka investeerida ainult apteegitoodetesse. Jälgi oma keha reaktsioone! Täiesti valeks võib lugeda seespidist pesemist. See kahjustab normaalset mikrofloorat ja soodustab põletike ja allergilise reaktsiooni teket. Ja lisaks – suhteliselt oluline võrdusmärk on intiimhoolduse ja seksuaalhügieeni vahel. Uute partnerite korral tuleb kindlasti kasutada kondoomi. Vältida suguelu põletike ja menstruatsiooni ajal.

Millised on need sugulisel teel kanduvad haigused, mis meestel üldse ei avaldu, kuigi nad kannavad haigust edasi?
Kõige olulisem kaasajal esinev sugulisel teel leviv haigus, mis ei anna mingeid kaebusi ei meestel ega naistel, on HIV. Kaebusi ei anna ka HPV (inimese papilloomiviirus) kõrge riski tüübid, mis kahjustades suguelundite epiteelirakke võivad põhjustada emakakaela, tupe ja välissuguelundite vähki. See viirus on väga nakkav, uuringutega on leitud, et 40. eluaastaks on ligi 80% seksuaalselt aktiivsetest naistest puutunud kokku mingi HPV tüvega. Meeste suguelundite vähkkasvajatest on HPVga seotud vaid paar protsenti juhtudest. Teised sugulisel teel levivad bakteriaalsed haigused nagu klamüdioos, ureaplasmoos on sageli (isegi üle 50% juhtudest) asümptomaatilised ehk kaebustevabad.

Kui teadlikud on Eesti naised seksuaaltervise seisukohalt?
Rõõmustav on see, et noorte naiste seksuaaltervisealased teadmised järjest paranevad. Paljuski on selles oma osa kooliprogrammide terviseõpetuse kvaliteedi paranemises. Noored leiavad ise informatsiooni internetist, kus on olemas väga häid ja adekvaatseid lehekülgi, mis puudutavad just seksuaaltervise alaseid küsimusi. Eesti Seksuaaltervise Liit teeb tänuväärset tööd noortekabinettide, loengute ja internetinõustamisega. Samuti teevad TÜ arstiteaduskonna arstiteaduse üliõpilased vabatahtlikku tööd erinevate seksuaaltervist puudutavate loengute pidamisega koolides. Kahjuks võib kliinilises töös täheldada olulisi erinevusi eesti ja vene noorte seksuaaltervise alastes teadmistes. Eesti noored küsivad ja teavad tunduvalt rohkem rasestumisvastastest vahenditest, puudub valehäbi neid kasutada ja katsetatakse erinevaid preparaate, et leida just endale sobiv. Vene noorte hulgas on tunduvalt rohkem hirme ja tabusid seoses pillide kasutamisega, ilmselt on see seotud kehvema terviseõpetusega ja ka pisut erineva kultuurilise taustaga. Paremaks on läinud ka üle 40-aastaste naiste teadlikkus seksuaaltervise kohta üldisemalt, peetakse loomulikuks elada täisväärtuslikku seksuaalelu ka pärast laste täisealiseks kasvatamist, ollakse teadlikud emakakaelavähi ja rinnavähi skriiningu olemasolust. Siiski on siin palju puudujääke – skriiningukutse saanud naistest liiga palju jätab selle võimaluse kasutamata. Arenguruumi on palju. Tabude vastu tuleb järjekindlalt tööd teha kõikidel naiste- ja ka perearstidel.

Millised naistele kasutamiseks mõeldud rasestumisvastased vahendid peale pillide on veel populaarsed? Kas turule on tulnud ka mõningaid uudseid tooteid?
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on olemas tänapäeval mitmes erinevas ravimvormis – pillide, plaastri, tuperõnga ja emakasisese vahendina. Pillid on tõepoolest kõige enam kasutatavad vahendid ja ilmselt ka jäävad selleks. Kõik need vahendid on õige kasutamise korral väga efektiivsed ja küsimus on lihtsalt selles, kellele mis sobib ja kasutamismugavuses. Kombineeritud hormonaalsete vahendite toime (kus on lisatud kaks naissuguhormooni, östrogeen ja gestageen) vastunäidustused on samad, sõltumata, mis kujul need on. Emakasisese vahendina on kasutusel vaske, kollaskehahormooni, kulda või hõbedat sisaldavad spiraalid. Enim on kasutusel just vaske ja gestageeni sisaldavad vahendid. Spiraal jääb ikkagi valikvahendiks sünnitanud naistele. Uute vahenditena ongi nüüd võimalik kasutada kulla- või hõbedaioone eritavaid ESVd. Samuti on olemas looduslikku östrogeeni sisaldavad rasestumisvastased pillid.

Buduaar Shopping suvi 2011
Buduaar.ee