5 lihtsat nippi, kuidas ekraaniaeg kontrolli alla saada ehk reeglid kehtivad ka lapsevanematele

„Ekraaniajast rääkides keskendume väga palju lastele ja noortele, kuigi tegelikult puudutab oma digiharjumuste juhtimine kõiki põlvkondi. Telefon võib olla korraga väga kasulik tööriist ja tohutu ajaröövel. Küsimus pole seega ainult selles, mitu tundi ekraani vaatame, vaid miks me seda teeme ja kas oskame õigel hetkel telefoni ka käest panna,“ sõnab Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi.

Kuhu sinu ekraaniaeg tegelikult kaob?

Esimene samm ei ole ühegi rakenduse kustutamine. Kõigepealt tasub vaadata, kui palju aega telefonis tegelikult veedad. Sageli hindame enda ekraaniaega üsna ebatäpselt. Viis minutit uudiseid, kümme minutit Instagrami ja kiire pilk TikToki ei tundu eraldi võttes kuigi palju, kuid päeva lõpuks võivad neist saada tunnid.

Galaxy telefonide Digital Wellbeing ehk digitaalse heaolu tööriist võimaldab vaadata nii üldist ekraaniaega kui ka seda, millistele rakendustele kõige rohkem aega kulub. Samuti saab jälgida kasutust päevade ja nädalate lõikes. „Mõnikord piisab juba sellest, kui näed mustrit mustvalgelt enda ees. Kui avastad, et mõni rakendus võtab iga päev märkamatult tunni või kaks, saad endalt küsida, kas see oli teadlik valik või lihtsalt harjumus,“ ütleb Kivi.

Sealt edasi võib endale seada realistliku eesmärgi. Kui telefon näitab näiteks viit tundi ekraaniaega päevas, ei pea järgmise päeva sihiks võtma üht tundi. Alustada võib kasvõi poole tunni vähendamisest.

Piira äppide kasutusaega

„Veel üks video“ on ilmselt üks digiajastu edukamaid lubadusi iseendale. Probleem on selles, et paljud rakendused ongi üles ehitatud nii, et järgmist sisu oleks võimalikult lihtne tarbida.

Seetõttu ei pea kogu vastutust jätma tahtejõule. Galaxy telefonides saab näiteks määrata konkreetsetele rakendustele ajapiiranguid. Kui tead, et just sotsiaalmeedia kipub õhtul märkamatult aega võtma, saad sellele seada päevase limiidi.

„Tehnoloogia ei pea alati võistlema selle nimel, et saada võimalikult palju meie tähelepanu. Hästi kasutades saab sama telefon aidata meil ka piire seada. Kõige olulisem on, et inimene ise otsustaks, millele ta oma aega anda tahab,“ räägib Kivi.

Piirangute puhul tasub siiski jääda realistlikuks. Liiga karm reegel tekitab tõenäolisemalt soovi sellest mööda hiilida. Väike ja järjepidev muutus võib töötada paremini kui ambitsioonikas „digidetox“, mis kestab kaks päeva.

Telefonivabad hetked ja kohad

Terve päev telefonita olemine pole paljude jaoks töö ega igapäevaste kohustuste tõttu realistlik. Palju lihtsam on tekitada päeva sisse hetki, kus telefoni kasutamine pole automaatne tegevus.

Üks lihtsamaid kohti alustamiseks on söögilaud. Telefon võib jääda taskusse või teise tuppa nii hommikusöögi, lõuna kui ka pere ühise õhtusöögi ajaks. Teine hea koht on magamistuba. Kui telefon on viimane asi, mida õhtul vaatame, ja esimene, mille hommikul kätte võtame, on ekraanil väga lihtne hakata dikteerima nii päeva lõppu kui algust.

Galaxy seadmetes saab kasutada Sleep Mode'i ehk unerežiimi, mis aitab õhtul telefoni vähem ahvatlevaks muuta. Näiteks saab selle seadistada kindlal ajal sisse lülituma, vaigistama segavaid märguandeid ning muutma ekraani halltoonidesse.

„Üks praktiline nipp on teha telefon õhtul teadlikult natuke igavamaks. Kui värviliste ikoonide, märguannete ja pidevate piiksude asemel vaatab vastu rahulikum ekraan, on ka põhjus seda iga paari minuti tagant kontrollida väiksem,“ ütleb Kivi.

Kui tahad lapselt telefoni käest võtta, pane enda oma ka ära

Laste ekraaniaja puhul räägitakse palju piirangutest, kuid vähemalt sama oluline on täiskasvanute eeskuju. On keeruline põhjendada lapsele, miks õhtusöögi ajal telefoni ei kasutata, kui lapsevanem ise iga märguande peale ekraani vaatab. Selllepärast võiksid pere ekraanireeglid olla vähemalt osaliselt ühised. Kui söögilaud on telefonivaba, kehtib see kõigile. Kui tund enne magamaminekut püütakse ekraane vähem kasutada, võiksid ka vanemad sama proovida.

Sama põhimõte ei puuduta ainult lapsi. Kivi sõnul kipume digiharjumustest rääkides unustama ka vanema põlvkonna. „Õpetame oma vanematele ja vanavanematele, kuidas nutitelefoni ja sotsiaalmeediat kasutada, kuid harvem räägime nendega sellest, kuidas neid teadlikult kasutada. Tasub aeg-ajalt küsida, millistes rakendustes nad aega veedavad, millist sisu neile näidatakse ja kas telefon on hakanud võtma rohkem aega, kui nad ise sooviksid,“ räägib Kivi.

Digihügieen võiks seega olla pere ühine teema, mitte lapsele kehtestatud karistus.

Kõige olulisem küsimus: mida teha telefonis olemise asemel?

Ekraaniaja vähendamise juures kipub üks asi kergesti ununema: kui võtad tunniajase telefonis kerimise päevast ära, tekib sinna tund vaba aega. Kui sellele ajale pole midagi asemele pakkuda, on väga lihtne uuesti telefoni haarata. Tasub mõelda piirangute kõrval ka alternatiividele nagu jalutuskäik, trenn, raamat, kokkamine, lauamäng või lihtsalt sõbraga kohtumine. Need võivad tunduda elementaarse soovitusena, kuid just sisukas alternatiiv aitab uuel harjumusel püsima jääda.

Ka laste puhul ei pruugi kõige paremini toimida käsk „pane telefon ära“, vaid hoopis konkreetne alternatiiv: lähme rattaga sõitma, teeme koos süüa või võtame lauamängu välja.

„Me ei peaks püüdma tehnoloogiat oma elust eemaldada. Pigem võiks eesmärk olla olukord, kus tehnoloogia täidab oma ülesande ära ja laseb meil seejärel edasi elada. Hea telefon ei ole see, mida pead kogu aeg vaatama, vaid see, mis oskab õigel hetkel ka tahaplaanile jääda,“ ütleb Kivi.

Ekraaniaja eesmärk ei pea olema null

Nutitelefoniga töötamine, lähedastega suhtlemine, pangatoimingud või kaardi kasutamine ei ole sama mis tund aega mõtlematult sotsiaalmeediavoogu kerimine. Sellepärast ei pruugi ka üks ekraaniaja number rääkida kogu lugu. Kasulikum võib olla vaadata enda harjumusi: millised rakendused võtavad kõige rohkem aega, kui sageli haarad telefoni lihtsalt igavusest ning millistes olukordades tahaksid ise rohkem kohal olla.

Seejärel saab tehnoloogia panna enda kasuks tööle ehk seada äppidele piiranguid, kasutada une- ja keskendumisrežiime ning luua päeva sisse teadlikult telefonivabu hetki. Lõppeesmärk ei ole võimalikult väike number ekraaniaja statistikas, vaid see, et sina otsustaksid, millal telefoni kasutada, mitte telefon sinu eest. „Me räägime palju ekraaniaja pikkusest, kuid sama oluline on mõelda selle kvaliteedile. Tund sihipärast tööd ja tund lõputut rakenduste vahel liikumist on inimese jaoks kaks väga erinevat kogemust,“ märkis Kivi.