Reklaam sulgub sekundi pärast

KUULA PODCASTI! „Juhtimine juhtimiseta“: Kas traditsiooniline juhtimine on ajale jalgu jäämas?

Ivar Raav ja Reelika Jeferjev
Ivar Raav ja Reelika Jeferjev — FOTO: Robert Kask

Kas juhtimine peab tähendama kontrolli, käske ja ootuste täitmist? Või on võimalik luua keskkond, kus inimesed liiguvad loomulikult ja inspireeritult ühiselt seatud eesmärgi poole? Just sellistele küsimustele vastavad kogenud ärijuht, koolitaja ja raamatu „Juhtimise jalajälg“ autor Ivar Raav ning coach, ärijuht ja koolitaja Reelika Jeferjev oma podcastis “Juhtimine juhtimiseta”. Esimene episood uuris, mida tähendab juhtimise uus paradigma ja kuidas ümber defineerida juhi vastutus.

Juhtimise paradigma muutus: süsteemi terviklikkus inimesekeskse lähenemise asemel

Juhtimise ajalugu peegeldab ühiskonna arengut ja väärtusi. Ivar Raav jagas podcastis, et kui 2000ndate alguses oli keskmes protsessikeskne juhtimine – kus tõhusus ja efektiivsus olid olulisimad –, siis hiljem asendus see inimesekesksusega. „Inimesekeskne juhtimine tundus uudne ja ahvatlev, kuid nüüd on selge, et ka see mudel jääb ajale jalgu,“ tõdes Ivar. Ta rõhutas, et juhtimine peab liikuma terviklikkuse suunas, kus mõistetakse kogu süsteemi koosmõju, mitte ei keskenduta vaid ühele elemendile – olgu see inimene või protsess.

Reelika Jeferjev täiendas, et juhtimine juhtimiseta on tema jaoks loomulik, isegi kunstiline protsess. „See on kõrgem koosloome, kus kogu tiim liigub väärtusliku eesmärgi poole. Juhi roll ei ole kontrollida, vaid hoida head tunnet ja luua keskkond, kus kõik saavad oma parima panuse anda,“ selgitas Reelika. Selline lähenemine inspireerib, mitte ei sunni inimesi tegutsema.

Vastutus: koorem või võimalus?

Vastutuse tähenduse ümbermõtestamine oli samuti keskne teema. Traditsioonilises juhtimises on vastutus sageli seotud süüdlase leidmise ja tagajärgede eest seismisega, mis loob pingeid ja hirme. Reelika näeb vastutust teisiti: „Minu jaoks on vastutus see, kuhu ma oma tähelepanu suunan. See pole hirm tagajärgede ees, vaid teadlik valik võtta juhtimine enda kätte.“

Ivar lisas, et vastutus ja hirm on tihedalt seotud. „Kui juhid näevad vastutust kui koormat, kaasneb sellega tihti hirm, et ei vastata ootustele – olgu need aktsionäride, meeskonna või perekonna omad. Kuid kui vaadata vastutust teadlikkuse ja tähelepanu suunamise vahendina, saab sellest hoopis võimalus kasvada ja areneda,“ rääkis ta. Selline lähenemine aitab juhtidel näha vastutust kui arengut toetavat, mitte piiravat elementi.

Automaatmõtted ja loovuse tühimikud

Podcastis arutleti ka automaatsete mõttemustrite mõju üle juhtimisele. Reelika kirjeldas, kuidas aju töötab, et energiat säästa: „Aju loob minevikukogemuste põhjal automaatseid mõtteid. Need on nagu programmeeritud reaktsioonid, mis võivad kujuneda piiravateks uskumusteks.“ Selliste automaatmõtete teadlik muutmine on Reelika sõnul juhtimise juhtimiseta tuum.

Ivar lisas, et loovus ja uued ideed ei teki pidevast mõtlemisest, vaid hoopis pausidest. „Mõtlemine on nagu haamer – tööriist, mida kasutada ainult siis, kui seda vajame. Ideed sünnivad tühimikust, mitte pidevast mõttetegevusest. Juht ei pea iga hetke täitma mõtetega, vaid peab õppima leidma tasakaalu ja ruumi uuele,“ sõnas ta.

Haavatavus ja iseenda juhtimine – uue juhtimise alustalad

Podcastis toodi samuti esile juhi haavatavuse tähtsus. Ivar rõhutas, et juht ei pea olema kõiges parim. „Tõeline juht on piisavalt julge, et tunnistada oma nõrkusi ja leida tiimiliikmeid, kes neid täiendavad,“ märkis ta. Haavatavus ei ole nõrkus, vaid tugevus, mis loob usaldust ja koostööd.

Reelika lisas, et juhi haavatavus aitab mõista, et kõik tunded – olgu need rõõm, kurbus või viha – on väärtuslikud. „Kui me julgeme neid tundeid vastu võtta ja analüüsida, saame paremini mõista nii iseennast kui ka oma meeskonda,“ ütles ta.

Juhtimine juhtimiseta algab iseendast. Ivar Raav sõnastas selle lihtsalt: „Kui juht ei suuda juhtida oma mõtteid, tundeid ja reaktsioone, ei saa ta ka oma meeskonda tõeliselt juhtida.“ Reelika täiendas, et teadlikkuse ja valikuvabaduse arendamine on juhi jaoks ülioluline: „Me saame alati valida oma mõtteid, tundeid ja tegevusi. See ongi juhtimise tuum – luua endale ja teistele elu, mis on täidetud tähenduse ja harmooniaga.“

Häid mõtteid podcast`ist:

  • Juhtimine peab liikuma terviklikkuse suunas, kus mõistetakse kogu süsteemi koosmõju, mitte ei keskenduta vaid ühele elemendile – olgu see inimene või protsess.
  • Juhi roll ei ole kontrollida, vaid hoida head tunnet ja luua keskkond, kus kõik saavad oma parima panuse anda. Selline lähenemine inspireerib, mitte ei sunni inimesi tegutsema.
  • Kui juhid näevad vastutust kui koormat, kaasneb sellega tihti hirm, et ei vastata ootustele. Kuid kui vaadata vastutust teadlikkuse ja tähelepanu suunamise vahendina, saab sellest hoopis võimalus kasvada ja areneda.
  • Mõtlemine on nagu haamer – tööriist, mida kasutada ainult siis, kui seda vajame. Ideed sünnivad tühimikust, mitte pidevast mõttetegevusest.
  • Juht ei pea olema kõiges parim. Tõeline juht on piisavalt julge, et tunnistada oma nõrkusi ja leida tiimiliikmeid, kes neid täiendavad.
  • Juhtimine juhtimiseta algab iseendast - kui juht ei suuda juhtida oma mõtteid, tundeid ja reaktsioone, ei saa ta ka oma meeskonda tõeliselt juhtida.
  • Me saame alati valida oma mõtteid, tundeid ja tegevusi. See ongi juhtimise tuum – luua endale ja teistele elu, mis on täidetud tähenduse ja harmooniaga.

KUULA PODCASTI!

https://open.spotify.com/episode/4mmjQ3LZwl6Q8BdkgfV2VV