Mida teha, kui meeskond teab eesmärke, aga sellest hoolimata neid ei täida?

Probleem ei seisne Raavi sõnul selles, et inimesed ei saaks strateegiast aru –  kui nad ei suudaks seda mõista, poleks neid kunagi organisatsiooni palgatudki. Pigem on asi selles, et midagi inimestes ütleb “ma ei tohi”, “ma ei või”, “see pole minu koht”.

”Midagi või kedagi hoitakse süsteemis alateadlikult tagasi. Ka uuringud näitavad, et ligikaudu 70% strateegiatest ja muudatustest ei realiseeru mitte kunagi. Aga mitte sellepärast, et inimestel puuduksid teadmised, tegevuskava või tulemusmõõdikud (KPI-d, OKR-d jt), vaid põhjused jäävad nähtamatuks.”

Kolm nähtamatut takistust, mis võivad tulemusi halvendada, on Raavi sõnul:

1. Lojaalsus minevikule

Organisatsioon võib alateadlikult jääda truuks oma varasemale juhile, rajajale või kunagisele algideele – isegi siis, kui tänane vajadus on muutunud. Muutuste läbiviimine tundub justkui reetmisena.

2. Hirm edu või muutuse ees

Mõnikord kardetakse, et edu võib tähendada harjumuspärase lõppu või et kaotatakse oma koht. Inimest võib tagasi hoida ka süükoorem varasemate otsuste või ebaõnnestumiste pärast ja identiteet, mis on seotud pigem kannatamise kui arenguga.

3. Varjatud rollikonfliktid

Tihti jääb inimene kinni rolli, millest ta ei suuda lahti lasta. Näiteks spetsialist, kes on edutatud juhiks, aga ei suuda vanast identiteedist lahti lasta, tunneb end ebakindlalt ega juhi tegelikult, vaid täidab endiselt spetsialisti rolli. Juhi rollile võidakse projetseerida ka lapsepõlvest tuttava lapsevanema roll -  töö muutub sel juhul armastuse väljateenimise viisiks.

Suvi on Raavi sõnul hea aeg, et vaadata, mis tahaks saada organisatsioonis nähtavaks, et sügisel saaks viljakalt pinnaselt edasi liikuda.

Ta annab selleks 12 ebamugavat küsimust, mis aitavad avada ukse muutusele:

• Mis tegelikku probleemi ma organisatsiooni luues lahendada tahtsin?
• Millele mu inimesed salaja pühendunud on?
• Keda nad alateadlikult igatsevad või ootavad?
• Milles olen mina lojaalne ebaõnnestumisele?
• Kuidas korduvad pinged peegeldavad minu isiklikku lugu?
• Kelle luba ma alateadlikult ootan, et edasi liikuda?
• Kui vanana ma ennast tunnen, kui ütlen: “Kõik vastutus on minu õlul”?
• Millest ma peaksin loobuma, kui probleem laheneks?
• Kelle tahe minus elab, kui ma ei suuda otsustada?
• Millal ma otsustasin, et ma pean teisi päästma?
• Mida minus aktiveerib hirm, kui teised hakkavad juhtima?
• Kuidas minu suhe isaga mõjutab mu praegust juhtimiskogemust?