STAR FM: Unistuste kodu võib kujuneda kulukaks probleemiks: milliseid varjatud puudusi enne ostu kontrollida?

Karro sõnul tuleb varjatud puuduste puhul eristada probleeme, millest müüja ise ei pruugi teadlik olla, ja puudusi, mida teatakse, kuid millest ostjale ei räägita. Tüüpilisteks probleemkohtadeks võivad olla näiteks lekkiv katus, niiskuskahjustused, akende juurest sisse puhuv tuul või põranda ja konstruktsioonide vajumised.

„Kui müüja on mõnest puudusest teadlik, peab ta sellest ostjale rääkima. Probleem tekib siis, kui teadaolev puudus jäetakse teadlikult avaldamata,“ selgitas Karro. Just seetõttu on oluline küsida müüjalt võimalikult konkreetseid küsimusi ning kõik teadaolevad probleemid ka kirjalikult lepingus fikseerida.

Hea esmamulje ei pruugi näidata kodu tegelikku seisukorda

Eriti just vanemate majade või korterite puhul ei piisa Karro sõnul ainult sellest, et kodu näeb visuaalselt korras välja. Probleemid võivad peituda kohtades, kuhu ostjad tavapäraselt ei vaata, või olla seotud hoone konstruktsioonidega. Näiteks võib vanema maja puhul olla aja jooksul vajunud soojustus, keldrisse võib olla tekkinud niiskus või konstruktsioonides võib esineda külmasildu. Kui kinnisvara seisukorra suhtes tekib kahtlus, soovitab Karro kaasata spetsialisti ja vajadusel tellida ka tehnilise auditi.

„Kui tegemist ei ole uue majaga, tasub vaadata kinnisvara seisukorda palju laiemalt. Vajadusel on mõistlik kutsuda kohale spetsialist, kes oskab hinnata ka neid probleeme, mida ostja ise silmaga märgata ei pruugi,“ rääkis Karro.

Elektrijuhtmestik võib peita tõsiseid probleeme

Ühe olulisema riskikohana toob Karro välja elektrisüsteemid. Ostjale võidakse kinnitada, et juhtmestik on hiljuti välja vahetatud, kuid tegelik olukord võib selguda alles pärast tehingut, kui tekib rike ja elektrisüsteemi kontrollib spetsialist.

Karro kirjeldas olukordi, kus hiljem on avastatud, et vana juhtmestikku ei ole tegelikult täielikult välja vahetatud ning erinevaid juhtmeid on lihtsalt omavahel ühendatud või parandatud. Selliseid puudusi on võimalik professionaalse auditiga ka tagantjärele tõendada. „Elektrisüsteemi puhul ei tohiks müüja anda ostjale kindlat infot, kui ta seda ise ei tea. Kui juhtmestikku ei ole vahetatud või selle seisukord pole teada, tuleks see ka ausalt välja öelda ja lepingus fikseerida.“

Pilk tasub heita ka keldrisse ja pööningule

Korterit või maja vaatama minnes keskendutakse enamasti eluruumidele, kuid Karro soovitab kindlasti üle vaadata ka keldri ja pööningu. „Need on kohad, kuhu kinnisvara vaatamisel sageli ei minda, kuigi just seal võivad olla esimesed märgid niiskusest, lekkest või muudest hoone probleemidest,“ ütles Karro.

Ta tõi näiteks ühe hiljutise korteri, mille müüki võtmisel läks ta koos omanikuga keldrit vaatama. Hämaras ruumis märgati telefoni valguse abil, et üks põrandanurk oli teisest tumedam. Lähemal kontrollimisel selgus, et tegemist oli niiskusega, millest ka omanik ise varem teadlik ei olnud. Seejärel sai ta hakata korteriühistuga uurima, kust probleem pärineb. „Sellised olukorrad näitavad hästi, miks tasub kõik ruumid enne müüki või ostu üle vaadata. Mõnikord ei pruugi isegi omanik ise probleemist teadlik olla.“

Uue põranda all võib peituda vana veekahjustus

Lisaks nähtavatele pindadele tasub võimalusel uurida ka seda, milliseid remonditöid on objektil varem tehtud. Ühe sagedase probleemina toob Karro välja olukorra, kus uus põrand on paigaldatud vana põranda peale. Ainuüksi see ei tähenda veel varjatud puudust, kuid probleem võib tekkida siis, kui vana põranda all on olnud näiteks veekahjustus ning niiskeid konstruktsioone ei ole enne uue põranda paigaldamist eemaldatud või piisavalt kuivatatud.

Seetõttu tasub enne tehingut uurida, millal on viimati tehtud remonti ja kas praegune omanik tegi tööd ise või ostis kinnisvara juba renoveerituna. „Oluline on lepingusse kirja panna ka see, kui praegune omanik ei ole ise viimaste aastate jooksul remonti teinud ja ostis korteri juba sellises seisukorras. Nii on hiljem selgem, kelle tehtud töödest üldse räägitakse,“ selgitas Karro.

Lisaks tuleks kontrollida ka ehitusregistrit ja dokumentatsiooni. „Enne tehingut tasub kindlasti kontrollida, kas kinnisvara dokumentatsioon vastab tegelikule olukorrale. Näiteks võib korteris olla muudetud planeeringut, kuid inimene ise ei pruugi teadagi, kas see muudatus on ametlikult registreeritud.“

Puuduste fikseerimine aitab hilisemaid vaidlusi ennetada

Karro sõnul aitab võimalikke vaidlusi ennetada see, kui kinnisvara seisukord dokumenteeritakse võimalikult täpselt juba enne tehingut. Selleks tasub olulised puudused lepingusse kirja panna ning teha kinnisvara seisukorrast fotod ka üleandmise ajal.

Samas ei tähenda iga hiljem tekkinud pragu või rike automaatselt seda, et tegemist oli ostuhetkel olemas olnud varjatud puudusega. Just seepärast on mõlema poole huvides fikseerida võimalikult selgelt, millises seisukorras kinnisvara tehingu ajal oli.

Karro sõnul võib müüja jaoks üheks ohukohaks olla ka emotsionaalne side oma koduga. „Müüja näeb oma kodu sageli emotsiooni kaudu ja talle võib tunduda, et kõik on hästi. Seetõttu võivad mõned olulised detailid lihtsalt rääkimata jääda. Kui ka ostja ei oska õigeid küsimusi küsida, võibki tehinguni jõuda olukorras, kus osa olulisest infost on jäänud fikseerimata.“