Tipptreener annab nõu: kuidas lõpetada asjade edasilükkamine ja päriselt tegutsema hakata?

Jõutõstmise maailmameister ja treener Kaido Leesmann on töötanud ligi kahekümne spordiala esindajatega ning näinud, miks osa eesmärke saab teoks, teised aga jäävad aastateks üksnes heaks kavatsuseks. Tema sõnul ei ole enamasti puudu teadmistest, vaid valmisolekust teha esimene konkreetne samm, taluda ajutist ebamugavust ja jätkata tegutsemist ka pärast kehvemat päeva.

1. Muuda soov konkreetseks esimeseks sammuks

Soov „hakata rohkem liikuma“ või „enda eest paremini hoolitseda“ kõlab hästi, kuid ei anna vastust, mida võiks selle nimel juba täna teha. Mida üldisem on eesmärk, seda lihtsam on selle alustamist homsesse lükata.

Esimene samm võiks olla nii selge, et selle saab kohe kalendrisse märkida: näiteks kolm jalutuskäiku nädalas, üks treeningtund, kindel magamaminekuaeg või poolelioleva projekti jaoks eraldatud tund. Algus ei pea olema muljetavaldav, vaid teostatav.

„Kui inimene ütleb, et ta tahab, peab sellele järgnema ka tegevus. Seda peab olema näha ka kehakeelest ja valmisolekust tööle hakata. Ei saa rääkida soovist paremaks saada ja seejärel nõustuda ainult nende tegevustega, mis on mugavad või meeldivad,“ ütleb Leesmann.

2. Ära sea alguses latti nii kõrgele, et esimese tagasilöögi korral kõik kokku kukub

Sotsiaalmeedias nähtud tulemused võivad tekitada tunde, et ka sinu enda muutus peaks olema kiire ja silmatorkav. Nii otsustatakse pärast pikka pausi treenida kuus korda nädalas, muuta korraga kogu menüüd või võtta ette mitu uut harjumust. Liiga järsk algus võib aga muuta eesmärgi koormavaks juba enne, kui uus rütm jõuab kinnistuda.

Kui oled praegu liikunud vähe, võib esialgne eesmärk olla kolm treeningut nädalas või 10 000 sammu asemel 6000 sammu päevas. Kui see muutub loomulikuks osaks argipäevast, saab koormust järk-järgult suurendada.

„Mõne jaoks tähendab mugavustsoonist väljumine seda, et ta hakkab Ironmaniks treenima. Teise jaoks võib see olla igapäevaseid 20-minutilisi jalutuskäike või mõne kätekõverduse tegemist. Kõik sõltub sellest, millisel tasemel inimene praegu on ja millise suuna ta on endale valinud,“ selgitab Leesmann.

3. Püüa hetkelisest ebamugavusest üle olla

Uue harjumuse kinnistamisel koondatakse tähelepanu sageli sellele, millest tuleb loobuda või kui palju pingutust muutus nõuab. Leesmann soovitab mõelda hoopis sellele, kuhu võib järjepidev tegevus viia kuu või poole aasta pärast. „Proovi visualiseerida, mis juhtub sinuga kuu aja pärast, kui suudad uuest harjumusest kinni hoida. Mis juhtub poole aasta pärast? Samas ei tohiks alguses latti liiga kõrgele panna, sest suure kukkumise järel võib tekkida hirm ka järgmisi eesmärke seada.“

Kaugema tulemuse kujutlemine aitab tänasele valikule tähenduse anda, kuid visiooni kõrval peab olema realistlik teekond. Kui eesmärk tundub liiga suur, tasub küsida, milline kõige väiksem tegevus aitaks sellele täna lähemale liikuda.

4. Tee vahet unistamisel ja otsustamisel

Leesmann nimetab inimest, kes räägib oma soovidest, kuid ei muuda nende saavutamiseks midagi, ohutuks unistajaks. Unistus annab meeldiva tunde, sest mõttes on tulemus juba olemas, kuid tegelikkuses ei ole selle nimel veel midagi tehtud.

„Ohutu unistaja võib kahe kuu pärast rääkida täpselt sama juttu, sest ta pole isegi tosse jalga pannud. Ohtliku unistaja puhul pöörad korraks pea ära ja järgmisel hetkel on ta juba teel oma unistust realiseerima,“ kirjeldab treener.

Ohtlik unistaja ei tähenda siin hoolimatut riskijat. Erinevus peitub valmisolekus anda soovile tegudega sisu. Selleks võib olla esimese kõne tegemine, treeningule registreerumine, vajalike jalanõude jalga panemine või kokkulepe kellegagi, kes aitab valitud kursil püsida.

5. Pea meeles, et distsipliin tähendab ka õigel ajal pidurdamist

Järjepidevus aetakse vahel segamini lakkamatu pingutamisega. Arvatakse, et kui treening, tööpäev või enesearenguks tehtud tegevus ei olnud maksimaalne, polnud sellest kasu. Leesmanni sõnul võib selline suhtumine viia selleni, et energiat jätkub vaid lühikeseks ajaks. „Kui auto sõidab kogu aeg kuuenda käiguga, ütleb mootor ühel hetkel üles. Inimene peab teadma, kuidas ennast jaotada ja millal juurde keerata,“ toob ta võrdluse.

Mõnel päeval tähendab eesmärgile pühendumine suuremat pingutust, teisel aga taastumist ja koormuse vähendamist. Oluline ei ole anda iga päev endast absoluutset maksimumi, vaid teha järjepidevalt seda, mida sul on sel päeval võimalik teha.

Leesmanni sõnul võiks päeva lõpus endalt küsida: „Kas ma andsin täna endast kõik, mida mul täna anda oli?“ Vastus ei pea tähendama suurt saavutust. Mõnikord piisab sellest, et tegid ära ühe väikese asja, mida oleks olnud lihtsam taas homsesse lükata.

Üldfüüsilisest ettevalmistusest, jõutreeningust ja koormuste teadlikust planeerimisest räägib Kaido Leesmann ka 20.–24. oktoobrini Tallinnas Unibet Arenal toimuva The Clash: Euroopa Võitlusspordi Festivali tasuta haridusprogrammis.