Ood D-vitamiinile

Hiljutine teadusuuring näitas, et ligi 70% eestlastest vaevleb talvekuudel D-vitamiini puuduse käes. Buduaar uuris, miks see päikeseasendaja meie organismile nii vajalik on ning kust seda kaheksal päikseta kuul aastas saada.

D-vitamiini puudus võib tekkida põhjamaade elanikel, kuna seal on kogu aasta vältel suhteliselt vähe päikest, eriti sügis- ja talvekuudel. Täiendavalt vajavad D-vitamiini ka imikud ja vanemaealised, eriti need, kes ei käi õues.

Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuring näitas, et eestlastel esineb luude normaalseks toitumiseks hädavajaliku D-vitamiini puudust aasta läbi. Eriti tõsine on olukord talvel, mil tervelt 73% uuringus osalenutest oli organismis liiga vähe D-vitamiini.

Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud ka seda, et D-vitamiin on isegi olulisem kui kaltsium. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumiseks. Kui D-vitamiini on vähe, väheneb ka kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luu mineraalse tiheduse vähenemisele, mille tagajärjel suureneb risk luumurdude tekkeks. Seega tagab just D-vitamiin tervete ja tugevate luude arengu lapse- ja noorukieas ning säilimise täiskasvanuna. Kui D-vitamiini napib, pole korralikust kaltsiumitarvitamisest peaaegu üldse kasu.

D-VITAMIINI PÕHIFUNKTSIOONID:

Kaltsiumi imendumine ja reguleerimine (luud ning hambad)

D-vitamiini puudusel alaneb kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luutiheduse vähenemisele, mille tagajärel suureneb risk luumurdude tekkeks. Olukorra edasi arenedes tekib osteoporoos (skeleti haigus). Reumatoloog Riina Kallikormi sõnul on: «D-vitamiini tase otseselt seotud mitmete luude tervise aspektidega.» S.h. skleroosis multipleks ja reumatoidartriit.

NB! D-vitamiini toimel toimuv kaltsiumi reguleerimine on tähtis ka närvisüsteemi funktsioneerimiseks ning ülivajalik fosfori imendumiseks, sest just fosfor ehitab luustikku.

Energia

D-vitamiin annab energiat pimedal ajal — kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all), depressiooni ja masenduse eest.

Nahavaevused

D-vitamiin aitab kõikide nahaprobleemide korral. Leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi.

Rakkude diferentseerumine

Inimese keha/organism koosneb väga paljudest erinevat tüüpi rakkudest (näit. närvirakk, vererakk, lihasrakk, seemnerakk, munarakk, südamelihase rakk jne), mis moodustavad erinevaid kudesid. Rakkude diferentseerumine on uute ning oma olemuselt erinevat liiki rakkude tootmine õiges kohas, õiges koguses ning õigel ajal. Tänu sellele on võimalik elusolendi kasvamine ja haavade paranemine. Kui mingil põhjusel saab see mehhanism kannatada või viga, hakkavad vohama muteerunud rakud, mis ühtejärge paljunedes tekitavad olukorra, mida nimetatakse vähkkasvajaks. Värskete uuringute põhjal on selgunud, et D-vitamiin on üks olulisemaid organismi abimehi, aidates rakkude diferentseerumisel “silma” ja kontrolli peal hoida.

Autoimmuunsushaigused

Diabeet, reumatoidartriit ning sclerosis multiplex on mõned näited autoimmuunsushaigustest, mis tekivad siis, kui inimese immuunsüsteem hakkab ründab omaenda kudesid. Neid haigusi seostatakse D-vitamiini puudusega, sest kui loomkatsetes D-vitamiini koguseid tõsteti, toimus loomadel paranemine.

Vererõhu reguleerimine

D-vitamiin osaleb vererõhu reguleerimises.

Ülekaalulisus

D-vitamiini puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu.

Vähkkasvajad

Viimase kolme aasta jooksul avaldatud uurimuste tulemused on näidanud, et D-vitamiini vaegust on põhjust seostada 17 erineva vähivormi, eriti rinna-, käärsoole-, eesnäärme- ning kopsuvähiga.

Ka juba 60 aastat kestnud vähiuuringutes on selgunud, et riikides, kus on päikest rohkem, on vähki haigestumine madalam. On leitud seos D-vitamiini ja vähi vahel.

D-vitamiini puudujäägi alla kannatavad naised haigestuvad enamasti rinna-, põie-, munasarja- või käärsoolevähki.

NB! Täiendavad kliinilised uuringud on veel vajalikud, et teha kindlaks, kui palju kahaneb vähkkasvajate tõenäosus D-vitamiini dooside suurendamisel.

Mälu

Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse vorm, mille olulisim riskifaktor on vanus. Haigusele on iseloomulik intellektuaalsete võimete taandareng ja tõsised mäluhäired. Hetkel on maailmas käimas uuring, mis annab alust uskuda, et seos Alzheimeri tõve ning D-vitamiini puudjäägi vahel on tõepoolest olemas.

Kust D-vitamiini saada?

Kõige olulisem D-vitamiini allikas on päike. Ultraviolettkiirguse abil moodustub organismis D-vitamiin, mis aitab kaltsiumil imenduda. Ka läbi pilvede kumab natuke ultraviolettkiirgust.

D-vitamiini sisaldavad toiduained:

• Kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli 

• Kala- ja kanamaks

• Vitaminiseeritud piimatooted 

• Munakollane 

• Või 

• Juust

• Pärm

• Seened. Sisaldavad vähesel määral D-vitamiini, kuid uuringute kohaselt vähesest päikesevalguse käes viibimisest piisab, et seente D-vitamiini kogus oluliselt suureneks. See tähendab, et seened võivad õige pea muutuda paremateks D-vitamiini allikateks kui kardetud kalamaksaõli. D-vitamiini leidub ka piimarasvas, mis aga koorimisega sealt kaob (kuigi kaltsium jääb alles). Kui laps ei ole ülekaaluline, võiks ta juua vähemalt 2,5 protsendilise rasvasisaldusega piima.

Kaheksa päikeseta kuud

Põhiliselt tekib D-vitamiin inimese nahas päikese toimel. Sageli väidetakse, et päevitamine pole D-vitamiini seisukohast vajalik, sest piisava päevase D-vitamiinikoguse saamiseks piisab, kui päevas veerand tundi katmata näo ja kätega õues viibida.

“Neljal suvekuul aastas sellest tõesti piisab, kuid Tartu Ülikooli füüsikute poolt tehtud UV-kiirguse mõõtmiste alusel on oktoobrist kuni mai alguseni päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki,” selgub Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktorandi Mart Kulli doktoritööst.

Seega peab suviti lisaks igapäevase vajaduse katmisele toimuma ka nn. „talvevarude“ täiendamine. See lisab D-vitamiini varusid mitmeks kuuks. Samas hilissügiseks on ka need varud ammendunud ja talvel vajame kindlasti D-vitamiini lisaallikat.

“Seis on parem nendel eestlastel, kes on pimedal ajal mõnel soojal maal käinud. Uuringu andmetel oli sellistel eestlastel ka talvel piisavalt D-vitamiini. See võimalus on kahjuks vaid vähestel,” ütles Kull.

Allikas: Mart Kulli doktoritöö; kaltsium.ee; nupsu.ee; mahemark.ee.

Triin Tisler