Pihlakas – sügiskingitus tervisele

Pihlakas on põhjamaade suur kingitus, sest ta on kõige külmakindlam vitamiinirikaste viljadega puu. Nende punaste marjade väärtus on sedavõrd suur, et neid tasub hoidistada ka talveks.

Asjata peljatakse pihlakamarju nende mõruda maitse tõttu. Kui vanal ajal oodati marjade korjamisega kuni külm neid näpistab, siis tänapäeval saab ju marjad sügavkülma pista. Sinna võib neid jättagi talve ootama või võtta paari päeva pärast välja ja toimetada nedega soovikohaselt edasi. Miinuskraadid parandavad tunduvalt metspihlakate maitseomadusi, muudavad marjad magusamaks ja mahlasemaks. Pihlaka raviomadused külmutamisel aga ei vähene.

Biokeemiline kooslus

Beetakarotiini sisalduselt võistleb pihlakaga ainult porgand - mõlemas on seda umbes 9 mg 100 g kohta. Rikkalik on pihlaka C-vitamiini sisaldus (200 mg%), leidub veel P-vitamiini (2600 mg%), K-vitamiini, orgaanilisi happeid (kuni 3%), suhkruid (kuni 8%), pektiine, flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid. Suhkruist leidub enim sorboosi (25%) ja mikroelementidest mangaani, rauda, vaske, ka fosforit ja räni. Pihlakamarja seemned sisaldavad ka kiiritus- ja röntgenikahjustuste vastu toimeainet - amügdaliini. Marjades on ained, mis on mikroobide- ja bakterivastase toimega, säilivad hästi ja aitavad ka teistel toiduainetel käärimisprotsessi ära hoida. Ka lehed on väärtuslikud, sisaldades C-vitamiini (108 mg%) ja karotiini (35 mg%).

Pihlakas ravimina

Loomad kosusid, kui nende söögi sisse segati pihlakaid. Kanad hakkasid virgalt munele, kui sõid kuivatatud pihlakamarju. Ka sai lindude liha sellest hoopis meeldivama maitse.

Pihlakamarjad on head hüpertoonia, neerukivide, soolegaaside, ateroskleroosi, mao alahappesuse ja lümfinäärmete põletiku puhul. Tuntud on pihlakamarjad vee ajatina, süües 2 korda päevas 10 marja korraga, niiviisi 2-3 kuud.

Pihlakas leiduv pektiin ja parkained pidurdavad süsivesikute käärimist. Marjad on ühed tugevamad sooltes tekkinud mürkainete sidujad ja normaalse mikrofloora taastajad. Pihlakas leiduv sorbiit toimib kui sapiajati, veres langeb kolesterooli sisaldus. Pihlaka sorbiit on kerge kõhulahtisti, eriti kui kõhukinnisuse põhjuseks on sapiteede haigused.

Rahvameditsiin soovitab pihlakamarju kivitõbede puhul, vere tugevdamiseks, liigse vedeliku eemaldamiseks organismist, hingamiselundite haiguste ja reuma korral. Süües päevas 10 g värskeid marju või targalt valmistatud pihlakahoidist, küllastame organismi vitamiinidega. Sügistalvel süüa neid värskelt 1 supilusikatäis meega paar korda päevas enne sööki. Sama tõhusalt toimib ka mahl. Kuivatatud marjadest tehakse teed. Selleks võetakse 1 spl peenestatud marju 1 kl vee kohta, keedetakse 5 min ja lastakse seista 4 tundi, võib valmistada õhtul ka termosesse ja pruugitakse pool klaasi korraga 2-3 korda päevas. Hästi mõjuvad ka pihlakakeedis, siirup ja toorhoidised. Võib valmistada ka tinktuure ja õlitõmmiseid. Viimaste valmistamiseks võiks marjad eelnevalt purustada ja siis lasta seista tumedas nõus soojas 2-3 nädalat. Hiljem kurnatult säilitatakse külmkapis ja kasutatakse kui ravimit või kui maitseainet.

Ülihappesusest tingitud haavandtõve korral peaks pihlakamarjadest hoiduma. Pihlakamarju võib kombineerida tees teiste ravimtaimedega. Tunnustuse on leidnud segutee kopsupõletiku puhul: 5 osa pihlamarju, 5 osa kibuvitsamarju, 3 osa võilillejuuri, 7 osa raudrohtu ja 2 osa viirpuumarju.

Pihlamarjad toidu- ja maitseainena

Konserveerimine on siin kõige olulisem. Toorelt tuleks kasutada eeskätt kui lisandit liharoogade juurde, seejuures tuleks eelnevalt ööpäev hoida külmutuses. Toorhoidisena (ka mahl) on kasutusel kui maitseaine. Sobib kastmete ja hautiste valmistamisel, magustoitudes värvikuse ja meeldiva aroomi andmiseks. Siirupit lisatakse ohtralt küpsetistesse ja magustoitudesse. Värske kobarana (sügavkülmutatult) sobib garneerida torte ja kooke. Konserveerimiseks sobib kasutada ka iseseisvana või õuntega. Populaarne on pihlakaželee, -mahl, -siirup, -püree, -kompott, -moos.

Pihlakas kosmeetikas

Pihlakamarjadest ja meest saab teha näomaski, mis puhastab ja toidab nahka. Retsept on järgmine: värskelt purustatud pihlakamarjade hulka segada veidi värsket mett nii, et moodustuks paras määritav mass ning kanda see paksu kihina näole ja kaelale. Peale asetada niiske salvrätik ja hoida 15 minutit, pesta sooja veega. Ravikuur kestab paar nädalat.

Väga hea toniseeriva ja kortse vähendava näovee saab, kui klaasile destilleeritud veele lisada 1 sl värskt pihlakamahla, 1 tl glütseriini ja 1 tl odekolonni. Valmistatud näovett hoida jahedas ja pimedas.

Vistrike ja suurenenud nahapooride korral asetada näonahale värske pihlakamahlaga niisutatud salvrätid, vahetades neid 3-4 korda 3-4 minuti tagant. Ravikuur kestab paar nädalat.

RETSEPTID:

Pihlakamahl

1,5 kg pohli või pihlakamarju

2 l keedetud jahutatud vett

0,5 tl sidrunhapet

1 kg väga peent valget suhkrut

Tambi puhtad marjad katki või töötle need masinaga pudruks. Kalla vesi peale, lisa sidrunhape. Lase kinnikaetult jahedas kohas 48 tundi seista, mõned korrad segades. Kurna mahl, lisa suhkur ning sega, kuni see lahustub. Tõsta steriliseeritud pudelitesse või purkidesse ja hoia külmas. Kui mahla keeta koos suhkruga 5 minutit või pastöriseerida täidetud purke-pudeleid 75° juures 20 minutit, säilib mahl ka toatemperatuuril seinakapis. 

NB! Suhkru kogust võid soovi korral suurendada, vähendamine aga võib seada säilivuse kahtluse alla. 

Pihlakamoos

Koostis:

 2 kg puhastatud marju

 2 kl. vett 

 2,5 kg suhkrut (säilimise seisukohalt piisaks ka vähemast, aga moos jääb mõrkjas)

Valmistamine:

1. Kuumuta marju suhkruta, siis purusta need saumikseriga.

2. Lisa suhkur ja keeda tasasel tulel umbes pool tundi.

3. Tõsta kuumalt purki ja sule õhukindlalt.

Väga tervislik koos teega!

Porgandi-pihlakamarmelaad

Kõige parema pihlakamoosi saab kergelt külmavõetud pihlakatest. Aiapihlakamarjad on magusamad kui metsa omad.

Koostis:

750 g haput õuna 

500 g porgandit 

5 dl pihlakaid 

1 dl vett 

1 kg suhkrut 

Valmistamine:

Vala vesi potti, lisa tükeldatud õunad, riivitud porgand ja pihlakad.

Keeda püreeks.

Lisa suhkur ja keeda tasasel tulel umbes 40 minutit, kuni jahtunud lusikatäiele marmelaadile tõmmatud jutt jääb hetkeks sisse.

Tõsta marmelaad purkidesse ja sule kohe. 

Pihlakakompott

1 kg puhastatud marju

5 dl vett

400 g suhkrut

peotäis melissivõrseid

Hoia marju vähemalt ööpäev külmutis, lase täielikult sulada. Pane marjad steriliseeritud purkidesse, kalla üle jahtunud suhkrusiirupiga. Pastöriseeri purke 90° juures 25–30 minutit. Kalla meliss sõelal vulinal keeva veega üle, pane igasse purki mõned oksakesed ning keera kaaned kohe kinni. 

Pihlakavein

4 kg pihlakaid

2 kg kibuvitsamarju

9 banaani (keskmise suurusega, valmis)

1 kg rosinaid

5 sidrunit

3,5 kg suhkrut

Puhasta ja pese pihlakad ning kibuvitsad. Purusta kergelt. Aseta pihlakad, kibuvitsad, sidrunikoored (mitte valge osa), samuti kooritud ja tükeldatud banaanid suurde kastrulisse. Täida veega nii palju, et kataks fruktid. Kuumuta kaane all kuni ca 80 C umbes 30 min. NB! Mitte keeta, siis läheb maitse kibedaks. Kalla keeduvedelik käärimisnõusse, lisa rosinad ja sidrunimahl. Lisa juurde keeva vett, et täituks 12 liitrit. Jätka veini valmistamise retseptipakis oleva õpetuse järgi.

Pihlakavein vajab üheaastast laagerdamist, siis on tal täiuslik ja hea maitse. Serveeritakse külmalt nagu aperatiivi.

Allikas: A. Luigela " Hoidised"; terviseleht.ee; Nami- Nami, koduvein.ee

Triin Tisler