Rauapuudus tekitab väsimust ja mäluhäireid. VAATA, MIDA SÜÜA!

Rauapuudus tekitab väsimust ja mäluhäireid. VAATA, MIDA SÜÜA!

Mida teha, kui sa tunned ennast väsinult. Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus. Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised. Lapsed, kasvueas noorukid ja viljakates eluaastates naised vajavad aga õige palju rauda – seepärast tekib neil rauavaegus kergemini.

Raud on vajalik kudede taastamiseks ja punalibledes sisalduva hapniku transportiva aine hemoglobiini tootmiseks, aju arenguks ning keemiliste ühendite aktiivsuse tagamiseks nii ajukoes, immuunsüsteemis kui ka teistes kudedes. Rauapuuduse tagajärjel vere punaliblede hapnikukandmisvõime väheneb ning võivad tekkida hapnikupuuduse nähud. Lastel avaldub rauavaegusaneemia tavaliselt tähelepanu ja mäluhäiretena ning suureneb risk haigestuda sagedamini hingamisteede viirusinfektsioonidesse.

Mida teha, kui sa tunned ennast väsinult? Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus! Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised. Lapsed, kasvueas noorukid ja viljakates eluaastates naised vajavad aga õige palju rauda – seepärast tekib neil rauavaegus kergemini.

Rauavaeguse tundemärgid:
     -Nahk ja limaskest on kahvatud
     -Oled väsinud ja kõigest tüdinenud.
     -Kannatad alatihti peavalu.
     -Küüned on muutunud hapraks ja juuksed langevad välja.
     -Lihased on nõrgad ja kipuvad kergesti valutama.
     -Kõht on kinni, kuigi sööd kiudainerikast toitu.
     -Raske on millelegi keskenduda.
     -Hakkad väikesegi pingutuse korral hingeldama.
     -Lõhed tulevad suunurkadesse.

Raud on tähtis mineraalaine. Seda on organismil vaja õige mitmel põhjusel – hemoglobiini moodustumiseks veres ja hapniku edasikandmiseks, ensüümide, hormoonide, lihaskudede ja südame normaalseks tegevuseks, rakkude jagunemisprotsessil ja immuunsüsteemis.

Luuüdis tekib igas sekundis paar miljonit punast vereliblet, nende ülesanne on veres hapnikku edasi kanda. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, milles leiduv raud seob hapnikku selle edasikandmise ajaks.

Rauda vajame närvisüsteemi funktsioneerimiseks ja arenemiseks. Kui lootel või kasvaval lapsel on rauavaegus, siis võib see häirida kesknärvisüsteemi arengut. Lihastes hapnikku akumuleeriva proteiini moodustamiseks on vaja rauda. Rauavaegus nõrgendab muu hulgas ka lihasjõudu.

Toidus sisalduvast rauast imendub ainult 10 – 15 protsenti. Organismi kasinate rauavarude puhul raua imendumine tõhustub. Näiteks raseduse ja imetamise ajal peaks raua imendumine isegi neljakordistuma.

Loomsetes toodetes sisalduv raud imendub paremini kui taimede oma. Imendumist soodustavad C-vitamiin ja ka teised orgaanilised happed.
Söögi kõrvale võib juua apelsinimahla, et raud paremini imenduks.  Salatit ja muud värsket kraami on samuti kasulik igale söögikorrale lisada, nii omastatakse rauda paremini.

Kuigi palju kaltsiumit sisaldav toit üldiselt nõrgendab raua imendumist, sobib piim hästi toidulauale, sest ei ole tõestatud, et piim häiriks raua omastamist. Veinide rauasisaldus on väike, rauasaamise allikateks need ei kõlba, kuigi on ka vastupidist nõu antud.

Raua imendumine organismis on täpselt reguleeritud. Kui rauavarud on küllaldased, siis ei imendu rauda üldse. Iga päev rikkalikult liha süües võib aga siiski rauavarusid liigselt suurendada.

Päriliku haiguse või kroonilise maksahaiguse tõttu võib raua imendumist reguleeriv mehhanism vigastatud saada. Siis koguneb rauda organismi liiga palju ja tagajärjeks on diabeet, maksatsirroos või naha hüperpigmenteerumine.

Rauatablette ei tohiks võtta liiga palju, kõige suurem lubatud päevane annus on 50 milligrammi. Ülemäärane raud on mürk. Vanuritel võib suur annus põhjustada maoverejooksu.


Foto: Scanpix/ Tomas Anderson

Mida süüa tasuks?

Parimad toidud rauaallikatena on veri ja maks, hea on ka punane liha. Maksatoite võib süüa paar korda kuus, kuid rasedatele seda ei soovitata. Taimsetest toitudest saab kõige hõlpsamini rauda rukkileivast ja sojast.

Taimetoitlased peaksid toitu rikastama sojajahu ja seesamiseemnetega. Kui süüa iga päev mitmesuguseid ube, pähkleid ja seemneid, siis tõenäoliselt saab ka taimetoitlane küllaldaselt rauda.

Aed- ja puuviljadest rauda peaaegu ei saadagi, välja arvatud nõgesest. Rauda ei leidu ka valges lihas või kooritud viljas. Lihasöömisest loobunud inimesed ja lakto-vegetaarlased peavad samuti hoolitsema rauavajaduse rahuldamise eest – rukkileiba, ube, pähkleid ja seemneid tuleb süüa küllaldaselt.

Lastel võib mõnikord aneemia tekkida ühekülgsest toidust. Samuti võib täiendav raud olla vajalik sporti harrastavatele noortele ja eriti kehvasti toituvatele tüdrukutele.

 

Autor: Helena-Reet Ennet