Seitse toitu, mida peaksime kindlasti sööma!

2 kommentaari
Seitse toitu, mida peaksime kindlasti sööma!

Uusi ja huvitavaid toitumissoovitusi tuleb iga päevaga üha juurde ja juurde. Lisaks sellele, et peaksime tarbima rohkem puu- ja juurvilju ning vähem suhkrut, toovad Ameerika teadlased välja mitmeid tagaplaanile jäänud toite, mida me peaksime sööma, kuid mingil põhjusel teeme seda vähe või üldse mitte. 

Uusi ja huvitavaid toitumissoovitusi tuleb iga päevaga üha juurde ja juurde. Lisaks sellele, et peaksime tarbima rohkem puu- ja juurvilju ning vähem suhkrut, toovad Ameerika teadlased välja mitmeid tagaplaanile jäänud toite, mida me peaksime sööma, kuid mingil põhjusel teeme seda vähe või üldse mitte. 

Vöödiline tiibkala. Vöödilise tiibkala tohutu populatsiooni ja kontrollimatu kasvu pidurdamiseks on ainult üks võimalus – seda kala sööma hakata. Selle liha on väga maitsev ning kirjeldatud kui mahlast ja võise maiguga liha, mis on sarnane merikiisa lihale, mis on aga oma maitseomaduste poolest restoranides enim pakutud korallkala. 

Kitseliha. Kitseliha on üks enim tarbitavatest punastest lihadest Kesk-Ida ja Aasia riikides. Kitseliha sisaldab vähem rasva ja kaloreid kui linnu-, veise- ja sealiha ning on väga maitsev ja kasutatav paljudes erinevates toitudes. Ometigi on see paljudes maailma paikades harv nähtus lihaletis, kui üldse. 

Putukad. Suure ja kasuliku proteiiniallika ärakasutamiseks sööb putukaid (nt mardikad, herilased, röövikud, rohutirtsud) umbkaudu kaks miljardit inimest, kuid USAs ja Euroopas vaadatakse putukatele siiski suure vastikusega. Nüüd ongi teadlased hakanud selle pöördumiseks tööd tegema ning välja mõtlema uusi retsepte, mille abil putukad meie toidualauale tuua.  

Oad. Ube on väga palju erinevaid sorte, need on odavad ning kergesti valmistatavad. Oad sisaldavad rikkalikult B-vitamiine, rauda, kaltsiumi, kiudaineid, proteiine, vähesel hulgal kaloreid ja soola. Oad on täiesti omanäoline ja asendamatu toit, mis peaks leidma tee meie ostunimekirja. 

Pühvlimari (ingl k buffaloberry). See kergelt hapukas punane mari võib tänu oma suurepärastele omadustele saada järgmiseks supermarjaks. Uued uurimused näitavad, et pühvlimari sisaldab suurel hulgal lükopeeni, mis on tuntud kui vähirakkude taandaja. Lisaks sellele võib seda kasvatada mis tahes kohas, kuna see on äärmiselt vähenõudlik, muutes marja kasvatamise ja leviku suhteliselt lihtsaks.

Vetikad. Kui sushi välja arvata, on vetikate tarbimine siiski minimaalsuse piiril (v.a Aasia riikides). Ookeanides ja meredes leidub rohkelt erinevaid vetikaid, mis on heaks vitamiinide, mineraal- ja kiudainete, kaltsiumi ja proteiini allikaks. Samuti sisaldavad vetikad vähe kaloreid ja rasva. 

Puu- ja juurviljade koored. Koored, südamik ja varred – osad, mille enamasti ära viskame – võivad olla pungil kasulikest ainetest. Mõelgem näiteks kiivile, mille karvane koor on 100% söödav ning sisaldab kolm korda rohkem antioksüdante kui selle viljaliha. Samuti võitleb kiivikoor mitmete bakteritega ning seeläbi hoiab meid tervena. Lisaks kiivikoorele on head kasulike ainete allikad ka kartuli- ja apelsinikoored ning brokkolivarred. 

Loe rohkem siit!