Silja lugu: päevade valud pole meessoost tööandja jaoks päris valud?

Kannatan juba aastakümneid meeletute päevade valude all. Tavaliselt on kõige hullem menstruatsiooni esimene päev, kui kõhuvalu on nii suur, et ma ei suuda muud teha, kui paar tundi voodis olla ja oodata, mil valuvaigistid mõikama hakkavad. Kahjuks on nii, et paljud valuvaigistid ei aita ning tihti ei jää muud üle, kui valu lihtsalt praktiliselt seina kraapides ära kannata. Olen käinud ka arstide juures, kes ütlevad, et naised (kes pole sünnitanud) kannatavadki tihti suurte valude käes ning emakakaela avanemine enne päevi on sama valus protsess kui sünnitamisel.

Enne päevi palun alati jumalat, et valud hakkaksid kas õhtul, öösel või puhkepäeval, sest nendega tööl olla on võimatult raske. Olen üritanud ka paar korda tööandjale öelda, et ma olen kokku kukkumas ning pean koju minema. Kuid meesterahvast ülemus, kes pole nende valudega kunagi kokku puutunud, arvab, et ma otsin põhjust, et töölt ära pääseda. Ma ei suuda talle selgitada, et ma elan üle samasuguseid valusid nagu mõni naine sünnitusel.

Ma mõistan, et paljud naised on õnnistatud sellega, et nad suudavad päevade valudega ka tööl käia ning oma igapäevaseid toimetusi edasi teha. Mina aga ei suuda puht füüsiliselt seda teha. Sõbranna Iirimaal kannatab samasuguste valude käes ning ükskord viidi ta töö juurest lausa haiglasse, sest kukkus valudega kokku. Arvati, et ehk on tegu pimesoolega, aga tegelikult oli küsimus taas menstruatsioonivaludes.

Ma ei tea, kuidas oma tööandjale selgitada, et ma ei saa selliste valudega tööl olla. Seda juhtub õnneks paar korda aastas ja see on kõige kohutavam asi, mis minuga tööl olles juhtuda saab.

Buduaarile Silja

Kui sul on rääkida oma huvitav või õpetlik lugu, siis saada see [email protected]