SÜGISE SAABUMINE VÕIB endaga kaasa tuua meeleolukõikumisi

Päevad muutuvad aina lühemaks ning õhtud pikemaks, hommikused aasad on kaetud hallika udulooriga, õhus on tajuda karget sügise hõngu. Lehed langevad ja loodus hääbub, karud sätivad end talveunne ja linnud lendavad lõunasse.

Käes on üleminekute ja muutuste aeg, mis leiab aset nii looduses kui ka inimeses endas. Kui kevadet seostatakse helgema aja saabumisega, mil hinge täidab ootusärevus suve ees, siis sügis on justkui vastandiks, tuues endaga kaasa pimeduse, mis märkamatult võib pugeda hoovilt otse põue. Need imelised soojad hommikud ja sumedad õhtud, mil sai päikest merre või metsa taha loojumas imetleda, on möödas ning ainiti mõte sellest, et üks ilus aeg on taas lõpukorrale jõudnud, võib olla meelirusuv. Kuna inimene on osake loodusest, siis on paratamatu, et ta reageerib ka looduses toimuvale. On neid, kes tajuvad looduses aset leidvaid muutusi rohkem kui teised ning on teadlikud sellest, et seletamatu meeleolulanguse ja kehva enesetunde taga võib olla hoopis puude raagumine, mitte aga tööstress või üleväsimus. Viimane võib aga vahest ehk olla tingitud mitte ületöötamisest, vaid vaba aja valesti kasutamisest. Paljud meist otsustavad peale pikka tööpäeva jalad seinale lüüa, televiisorit vaadata ning võibolla ka ühe õlle või kaks endale lubada. Olgugi et peatselt hakkavad maad kimbutama öökülmad, pakub loodus siiski lõpmatult võimalusi enda keskel aega veeta. Peale pikka jalutuskäiku värskes õhus tunned end tegelikult ju hoopis palju paremini kui peale kahetunnise filmi vaatamist või mõttetult Facebooki ajaliinil edasi-tagasi kerimist. Mõtted saavad selgemaks ning märkad ennast ja imelist maailma, mitte ümberringi toimuvat, pöörast tohuvabohu. 

Kõik teavad, mida tähendab kevadväsimus, sügisdepressioon see-eest on aga veidi vähem levinud termin, kuid sellegipoolest kimbutab ta paljusid. Väidetavalt tõuseb depressioonide arv just sügise teises pooles oma maksimumini ning seda võib seostada suuresti suveajalt talveajale üleminekuga ja muudatustega valguses. Suveajalt talveajale üleminek muudab teatud määral ka inimese sisemist kella ning ajataju. Need muudatused võivad endaga kaasa tuua ajutisi unehäireid ning meeleolukõikumisi. Seetõttu on oluline leida tasakaal pimeduse ja valguse vahel, harrastada tegevusi, mis toovad energiat ja loovad positiivseid emotsioone. 

Küsi endalt: 

Kas ma vajan rohkem und kui varem ning kas hommikul ärkamine nõuab minult suuremat pingutust?
Kas eneseteostus on viimasel ajal raskemaks muutunud?
Kas ma olen rahutu?
Kas ma olen pinges ja ärritun ning väsin väga kergesti? 

Tegevused, mis aitavad sügismasendust peletada

• Nädalas vähemalt kolmel korral mine värske õhu kätte jalutama või jooksma (kui kolmest päevast saaks kuus, oleks veel parem). 
• Televiisori vaatamise asemel loe raamatut või pane kirja oma isiklikud mõtted. 
• Põleta naturaalseid lõhnaküünlaid. 
• Maali. Kui sa varem ei ole maalinud, siis on just sellel sügisel õige aeg, et selle rahustava hobiga algust teha. 
• Kuula iga päev kodus, ilma kõrvaklappideta oma lemmikmuusikat.
• Kui trenn ei kuulu veel sinu päevakavasse, siis ilmselt tuleks kasuks selle sammu astumine. 
• Iga pühapäeva õhtul pane kirja vähemalt seitse põhjust, miks see nädal oli meeldejääv. 

Tegelikkuses on sügis täpselt sama imeline aastaaeg kui suvi. See, kas soovitakse näha värvilisi lehti või hoopis porist pinnast, on suuresti igaühe enda valik. Albert Einstein on öelnud, et elada võib kahte moodi. Esiteks nii, justkui miski poleks ime. Teine võimalus on see, et kõik meid ümbritsev on imeline. 

Millisesse lahtrisse kuulud sina?