UURI JÄRELE: Kas sa oled söögisõltlane?

Sajandeid tagasi oli toidu eesmärk inimestele energiat anda ning vaid vähesed rikkad inimesed said toitu süüa sellises mahus ja eelistustega, et seda sai toidu nautimiseks nimetada. Ka loomad söövad seda, mida keha vajab, ja täpselt nii palju, kui keha vajab. Ülesöönud loomi näeb ainult multifilmides ja inimeste kodudes. Miks inimesed enam ei oska oma keha toitumisel kuulata ja kas sina oled üks toidusõltlastest?

Me elame ajastul, kus toit on äri, mitte inimkeha eluenergia allikas. Kvaliteetset toitu jääb meie planeedil aina vähemaks ning toidukogused, mida keskmine inimene sisse sööb, lähevad aina suuremaks. Osa inimesi otsib toidust naudinguid, teine osa sööb, mis kätte juhtub. Mõlemad on söögist sõltuvuses ning seda sõltuvust tekitavad kindlad lisaained, mida toit sisaldab. Inimesed on justkui omamoodi hüpnoosi all, mis sarnaneb heroiinist või kokaniinist tekkiva sõltuvusega. Võrdlus on vägagi asjakohane, sest tööstuslikult töödeldud toit tekitab samasugust sõltuvust. Ainus erinevus on see, et narkootikume saadab ühiskondlik hukkamõist, aga ebatervisliku toidu kaaslaseks on avalik tunnustus massiliste reklaamikampaaniate näol. Kui telereklaamis näidatakse hiiglaslikku jäätisemäge või ülisuurt pitsat, siis inimesed lähevad ja ostavad seda, sest neil tekib selle toidu järele isu. Ühe eksperimendi käigus selgitati välja, et sarnane üüratu kogus värsket kurki ei pane inimesi sugugi kurgi järele isutama, sest kurk ei ole tekitanud neis sõltuvust. Seega ei sõltu inimesed mitte täisväärtuslikust toidust, vaid on sõltuvuses suhkrust, soolast ja maitsetugevdajatest.

Kuidas oleme me selleni jõudnud? Olulised ja massilised muutused toimusid ühiskonnas siis, kui toitu hakati tööstuslikult tootma ning toit muutus odavaks – nii hinnalt kui sisult. Toidusõltuvus on sarnane sõltuvus nagu heroiini-, alkoholi-, suitsu- või  kohvisõltuvus, millest on väga raske välja tulla ja mille puhul enamik inimesi eitab sõltuvust. Ühiskond peab ebatervislikku toitumist nii tavaliseks, et inimesed ei näe kahjuliku toidu söömises probleemi. Pigem vastupidi – tervislikult toitujat peetakse imelikumaks kui rämpstoidu sööjat. 

Tegelikult võib ju kõike süüa, küsimus on alati kogustes. Üks suits ei tapa inimest, üks hamburger või transrasvu täis küpsisepakk ei tee seda samuti. Probleemiks on aga see, et ühele korrale järgneb peagi teine ja sünnipäevasnäkist saab igaõhtune kõhutäis. Süües kasvab isu, sest inimene vajab aina suuremaid koguseid, et oma sõltuvust rahuldada. Olgu selleks siis šokolaad, krõpsud, sigaretid või kokaiin.

Kas söömine on su tugevus või nõrkus?

Kas sina tarbid toitu, et sellest energiat saada, või oled samasugune lõksu langenud toidusõltlasest tarbimisohver? Kui vastad vähemalt ühele järgmistest küsimustest jaatavalt, siis kuulud enamuse hulka, kes ei kontrolli oma söömisharjumusi ning söömine on sinu nõrkus, mitte tugevus. Toit kontrollib sind, mitte sina ei kontrolli toitu!

1. Olen tähele pannud, et kui söön mingit toitu, siis võtan seda juurde ja söön rohkem, kui esialgu plaanisin.
2. Pean end tagasi hoidma ja keelama mõne toidu söömist, mis mulle tegelikult maitseb.
3. Vaevlen pidevalt täiskõhutunde ja ülesöömisest tingitud teiste ebamugavuste käes.
4. Kui söön rohkem, kui peaksin, siis saan sellest esialgu teatud laadi rahuldust, kuid hiljem tunnen süümepiinu.
5. Kui söön asju, mida endale keelan, siis saan sellest teatud laadi naudingut.
6. Kui ma keelan endale mõnda sööki/jooki, siis tunnen, et muutun närviliseks ja kergesti ärrituvaks.
7. Ma ei suuda vastu panna ja endale kehtestatud reeglitest kinni pidada, kui keegi teine lauas sööb minule keelatud asju.
8. Kui mul on hea päev, siis premeerin end toiduga. Kui on halb päev, siis lohutan end toiduga.
9. Ma söön seda, mis mulle maitseb ja mul on täiesti ükskõik, kui tervislik see on.

Üleskutse! Tõesta endale, et sa pole söögisõltlane! Loobu täielikult 21 päevaks oma lemmikust ebatervislikust toidust.