Värsked köögiviljamahlad – ülikasulikud tervisepommid!

34 kommentaari
Värsked köögiviljamahlad – ülikasulikud tervisepommid!

Värsked köögiviljamahlad on ilmselt kõige tähtsamad tervislike toitumisharjumuste alustalad. Need sisaldavad looduslikke vitamiine, mineraale ja muid toitaineid, mis on meie organismi jaoks elulise tähtsusega.

Värsked köögiviljamahlad on ilmselt kõige tähtsamad tervislike toitumisharjumuste alustalad. Need sisaldavad looduslikke vitamiine, mineraale ja muid toitaineid, mis on meie organismi jaoks elulise tähtsusega.

Värsked köögiviljamahlad sisaldavad elavaid ensüüme, mida on tarvis seedimise, ainevahetuse ja toitainete omandamise protsessis. Poemahlad on tööstuses läbinud mitmed etapid, nii et nende töötlemise ja konserveerimise käigus on hävinud üle 40% bioloogiliselt aktiivsetest ainetest.

Erinevalt tooreste köögiviljade pikast seedimisprotsessist, imenduvad köögiviljamahlast saadavad toitained vereringesse mõne minutiga, mitte tundidega. Mahla tegemine mahlapressi abil ei kahjusta köögiviljades sisalduvaid ensüüme ja muid toitaineid.

Köögiviljamahlal on tooreste köögiviljade ees veel üks eelis. Keemiliste väetiste ja pestitsiidide jäänused kogunevad peamiselt köögiviljade kiududesse. Kuna mahlategemise protsessis jäävad kiud mahlast välja, ei pea me sööma kahjulikke kemikaalide jääke.

Värsketel köögiviljamahladel on veel üks kasulik omadus – nimelt on enamik jooke ja toiduaineid happelised. Suur osa köögivilju aga aluselised. Juues värsket köögiviljamahla, niisutame organismi vajalikul määral ning aitame seda ka aluselisemaks muuta.

Köögiviljamahladel on ka üks pisut negatiivsem külg, nimelt mahlas sisalduvad toitained hakkavad suhteliselt kiiresti lagunema – tundide, mitte päevadega. Seetõttu tuleks köögiviljamahla juua kohe pärast valmistamist. 

 

Mahl kui ravim

Mõningatest köögiviljadest valmistatakse mahla üksnes ravi eesmärgil, nagu kartulist mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi raviks või kurgist liigse vedeliku väljutamiseks. On haigusi, mille raviks sobivad mitmed köögiviljamahlad või segud nendest.

Alljärgnevaid mahlu võiks raviotstarbel juua kaks kuud järjest pool klaasi päevas.

 

Artriit: porgandi-, spinati-, peedi- ja sellerimahl.

Südamehaigused: kõrvitsa-, porgandi-, peedi-, tomati-, kurgi-, spinati- ning kapsamahl.

Allergia: porgandi-, peedi-, kurgi- ja spinatimahl.

Astma: porgandi-, selleri- ning redisemahl.

Pahaloomulised kasvajad: porgandi-, kapsa-, spargelkapsa- ja lillkapsamahl.

 

Kodus joogiks või raviks valmistatud köögiviljamahlu tuleb alati lahjendada veega, enamasti piisab suhtest 1:1.

 

Populaarsemad köögiviljamahlad ja nende omadused

Porgandimahl: Sisaldab palju A-vitamiini ja ka B-, C-, D-, E-, G- ja K-vitamiini. See on väga kasulik mahl imetavale emale, kuna aitab tagada, et rinnapiimas oleks kõik vajalikud vitamiinid ja toitained. Samuti soodustab see seedimist. Klaas porgandimahla sisaldab biobaktereid, mis annavad näole päevitunud jume.

Lisaks biobakteritele on porgandimahlas vereloomet parandavat rauda, kaltsiumi ja beetakaroteeni. Mahetootena kasvatatud porganditest valmistatud mahl on meeldivalt oranž ja selles on säilinud juurikale omane magus maitse, sest porgand sisaldab kolme sorti suhkruid.

Sellerimahl: Sisaldab palju elutähtsat orgaanilist naatriumi. Orgaaniline naatrium hoiab kaltsiumit vedelikus, et seda saaks saata kehas sinna, kuhu on parajasti tarvis. Kuna puhas sellerimahl on maitselt pisut terav ja sageli ka maksale kergelt üle jõu käiv, soovitatakse seda segada (väheses koguses) porgandimahlaga. Sellerimahla hulka lisamiseks peetakse sobivaks ka tomati-, spinati-, peedi-, naeri- ja rõikamahla.

Lutsernimahl: Selles on palju mineraale ja elemente, kuna lutsernil on sügavale ulatuv juurestik. Mahl sisaladab ka palju klorofülli, mida saadakse päikesekiirtest. Klorofüll suurendab keha elujõudu ja energiataset.

Peedimahl: Üks väärtuslikumaid mahlu punaste vereliblede arvu suurendamiseks. Kuna see aitab maksa puhastada, ei tasu puhast peedimahla päevas juua rohkem kui 1/3 klaasi, vastasel juhul võib toimuda toksiline reaktsioon. On täheldatud, et kui juua korraga natuke rohkem kui veinipokaalitäis peedimahla, võib see tekitada kerge peapöörituse või iivelduse. Selle vältimiseks soovitatakse peedimahla esialgu tarvitada koos porgandimahlaga, arvestades segus viimase ülekaaluga, kuni organism hakkab peedimahla puhastavat mõju paremini taluma. Siis võib porgandimahla kogust vähendada. Teine võimalus peedimahla kõrvalmõjude vältimiseks on selle lahjendamine veega pooleks. 

Kurgimahl: Sisaldab palju kaaliumi ning looduslik diureetikum – soodustab uriini eritumist ja voolu. Ühtlasi soodustab kurgimahl juuksekasvu, kuna selles on palju räni.

Petersellimahl: Üks kangemaid mahlu, mida ei tohiks korraga kunagi juua rohkem kui 30- 60 ml. Kõige parem on seda segada muude mahladega, näiteks porgandi- või sellerimahlaga. See soodustab hapniku metabolismi ja aitab neerupealsetel ja kilpnäärmel korralikult töötada. Nagu lutsernimahlas, on ka petersellimahlas palju klorofülli.

 

Tähtis teada: Kuidas juua?

Mahlad on kasulikud ainult siis, kui neid enne neelamist “mäluda” ja lasta kokku puutuda süljes sisalduvate ensüümidega. Kui jood mahla samamoodi nagu vett, ei saa keharakud kätte väärtuslikke toitaineid ning see võib tekitada kõhugaase ja vedelikupeetust seedetraktis. Puu- ja köögiviljades sisalduvate suhkrute seedimiseks peavad need kombineeruma süljes olevate ensüümidega. Vastasel juhul hakkavad need lihtsalt käärima ning muutuvad nõrgaks alkoholiks, mis on organismile mürgine.

 

 

allikas: A. Moritz” Simple steps to total health”; maaleht.ee

 

Triin Tisler