Villu Parvet -24 kg: kuidas pekist lahti saada?

24 kommentaari
Villu Parvet -24 kg: kuidas pekist lahti saada?

See on lihtne. Muidugi siis, kui sa seda tahad. Siin on konkreetne kümnesammuline valem kehakaalu kaotamiseks, mille järgimisel on võimatu, et sa oma unistuste vormi ei saavuta. Kuidas ma seda tean? Testisin seda enda peal ja vabanesin 24-st kilost. Ei mingeid toidulisandeid, nälgimist, ravimeid, ega suurt suur aja- või rahakulu. Lihtsalt veidi enese mõjutamist.

See on lihtne. Muidugi siis, kui sa seda tahad. Siin on konkreetne kümnesammuline valem kehakaalu kaotamiseks, mille järgimisel on võimatu, et sa oma unistuste vormi ei saavuta. Kuidas ma seda tean? Testisin seda enda peal ja vabanesin 24-st kilost. Ei mingeid toidulisandeid, nälgimist, ravimeid, ega suurt aja- või rahakulu. Lihtsalt veidi enese mõjutamist.

Olen terve elu olnud väga skeptiline kõikvõimalike dieetide, kaalu jälgimise ja oma toitumisharjumuste muutmise süsteemide osas. Iga kord, kui tunnen, et keegi (või mingi programm või ettekirjutus) hakkab mind survestama, siis pigem vastandun ja eiran seda. Teadlikult või mitte – see lihtsalt juhtub nii. Tegelikult on see ju väga loomulik reaktsioon ja nii on juhtunud paljudega meist. Järgnev erinebki säärastest süsteemidest, kuna põhineb täielikult kaalu vähendamisel enda närvi ajamise läbi, mis tekitab piisavalt sisemist jõudu selliste muutuste saavutamiseks. Aitab sissejuhatusest, siin on kümme punkti, millesse panin kokku selle, mida täpselt tegin ja nii, et sina saaksid ka seda teha, kui sul on tõsine kavatsus kaalust alla võtta.

1. Appi, kui rõve! Nii nagu enamik ülekaalulisi, õigustasin ka mina oma olukorda: “tegelikult ma teen trenni”, “ma olen lihtsalt suur”, “mul on oma strateegia”. Selleks, et säärased vabandused ära kaotada, tasub esimese sammuna tõele näkku vaadata. Võta ennast riidest lahti (eelistatuna kodus) ja mine peegli ette. Võta kaasa teine peegel ja telefon. Pildista oma paljast keha igast asendist (eest, tagant, küljepealt, alt, ülevalt). Tee palju fotosid. Uuri neid. Kas sulle meeldib see, mida sa näed? Mis tundeid see tekitab? Kui palju pekisemaks sa minna kavatsed? Milline sa kuu aja pärast välja näed? Poole aasta pärast? Aasta? Kas sa oledki valmis olema “paks”? Kui ise seda tegin, oleksin peaaegu oksele hakanud. Ma ei uskunud oma silmi! Märkamatult oli mu keha ümber tekkinud pekivöö, mida sai kahe käega pigistada ja rullida, ja rinnalihaste asemele/sees olid arenema hakanud tissid. Alguses arvasin, et see on vannitoa valgusega seotud jama ja tegin uued pildid päevavalguse käes. Veel hullem. Lisaks võid ennast ka kaaluda, samas pildid on hirmutavamad kui numbrid. Kui tahad ennast liikuma saada, piina ennast nende piltidega ja salvesta rõvedaimad neist oma telefoni ja arvutisse.  

2. Vau, see on juba midagi! Nüüd võib tunduda, et ma olen lihtsalt üks pervert, kes tahab, et sa ennast halvasti tunneksid. See tundub nii, sest nii see ongi. Mida vastikum sul hakkab, seda suurem on tõenäosus, et sul õnnestub ennast liikuma saada. Järgmise sammuna (peale oksendamist), kujuta ette füüsilist vormi, mida sa soovid. Enda ideaalset keha – vähem rasva, rohkem lihaseid jne. Mis juhtub, kui sul selline keha oleks? Kui palju parem oleks sellises kehas elada? Täiesti rahulikult soovitan vaatamata kogu oma pekile oma ilusaimast võimalikust kehast mõelda. See võib tunduda irooniline, samas unistamine ei tee siinkohal paha. Kui sa oled selline nagu 99% inimesi, siis tunned sa, et seksikas kehas olla oleks tunduvalt parem. Samuti tasub elavalt ette kujutada tulevikku – nii lähitulevikku kui ka näiteks aastat. Kui palju lahedam oleks kogu elu, kui sa järgmised kolm aastat saaksid nautida üliseksikat keha? Kuidas see muudaks su suhteid ja teiste suhtumist sinusse? Mida see sulle annaks? Tegelikult oleks see ju päris hea (tagasihoidlikult öeldes). Kui see tehtud, mine kohe edasi…

 3. Otsus ja tuld! Paljude inimeste jaoks on otsused poolkõvad enda maharahustamise tehnikad: “eks ma püüa vormi saada”, “üritan vähem süüa”, “katsun trennile rõhku panna”. Kui oma peas säärast juttu kuuled, on kõik juba ette p…ses. Midagi ei muutu. Fakt. Miljonite poolt tõestatud. Otsus vormis olla tähendab kõikide alternatiivide hävitamist. Keha peki alt välja toomine ei saa olla elu mugavuslisa, see peab olema osaks sellest, kes sa inimesena oled, kui “paks” olemine on sulle võõras ja ajutine. See tähendab, et sa näitad endale ja tervele maailmale, millised on su nõudmised iseendale ja mida sa üldse endast kujutad. Õnnestumine peab tähendama, et suudad oma elu juhtida, ebaõnnestumine, et oled lihtsalt igakülgselt saamatu. Kulunud rahvatarkus ütleb, et “saare vallutamiseks tuleb esmalt oma laev maha põletada”. Kõlagu see veidi õõnsalt, muud-moodi lihtsalt ei saa. Soovitan anda ära riided, mis võimaldaksid pekisena ringi käia (ise lasin need koeral puruks närida või lõhkusin lihtsalt ära), viska prügikasti kõik alkohol ja magus (ja vii see välja), anna teistele või purustada oma lemmiksöögikohtade kliendikaardid. Ja mis peamine – kui sa juba ennast liikuma said, siis kohe edasi tegutseda.

4. Eeskuju, õpetaja ja näited. Järgmisena leia kolm tegelast: eeskuju, õpetaja ja näide. Eeskuju on keegi, kellel on parim võimalik versioon sinu kehast – modell, näitleja, sportlane, kes iganes. Guugelda ja salvesta ta fotod enda telefoni. Ära piira ennast – vali julgelt, isegi kui see tundub esialgu ilmvõimatu (ise valisin eeskujuks Ronaldo, mõtlesin, et tal on hea keha ja miks mitte saada endale veel parem). Õpetaja on keegi, kes jagab kaalu langetamise poolt – treener, mida kogenum, seda parem. Ise valisin Marek Morozovi. Mõtlesin, et kui ta on kümme korda Eesti meistriks saanud, siis midagi ta peab sellest teadma. Näide on inimene, kes on juba kaalu kaotanud – selle sama asja ära teinud, kas veel suurejoonelisemalt või vähemalt samas ulatuses. Ise valisin selleks Kristjan Kasearu. Mõtlesin konkreetselt: “P…se, kui tema seda tegi, siis järelikult on see võimalik”. Kui tahad võid näitena kasutada ka mind – vaata enne ja pärast pilte ja mõtle: “Kui see Villu juba seda tegi, siis ma teen veel paremini”. Kui oled endale need kolm leidnud, ära peatu, vaid mine kohe edasi…

5. Tulemus tagurpidi mõtlemine… Nüüd on vaja plaani. Mis on tulemus, mille pead saavutama? Kus kaugel sa sellest oled? Kui palju sa annad endale aega selle saamiseks? Kolm numbrit: soovitud kaal, aeg ja hetke kaal. Soovitud kaaluks võtsin ise 90 kg (Ronaldo oli küll 10 kg kergem, samas mõtlesin, et lihaseid võiks rohkem olla). Hetke kaal: 117 (Masendav! Pekk, tissid jne). Tulin tulemuse hetkest selg ees tänasesse. Lihtne matemaatika: kaotada on vaja 27 kg. Teadsin, et seda on soovituslik teha pikema aja jooksul, mitte järsult. Samas oli mul lihtsalt täiesti kõrini paks olemisest! Kannatlikkus on voorus, mida mul pole kunagi olnud. Võtsin lihtsalt tulemuseks “mai 2013 – kaal 90 kg” ja jagasin vahe tervele perioodile – 1,125 kg nädalas. Mõtlesin, et kindlasti on see kahjulik, samas veel kahjulikum oleks süüa kuus kuud mingit s…a ja võtta veel 10 kg juurde. Kui soovitud tulemus on teada, räägi “õpetajaga”, küsi toitumiskava, trennikava ja kuula soovitusi. See on mõistlik ja teeb tulemuse saavutamise lihtsamaks. Ise kasutasin Mareku abi. Loomulikult tegi ta mulle selgeks, et see on mu enda risk ja tuleks asja võtta rahulikumalt. Samas sai ta aru, et mul on haiglased kinnisideed ja ikkagi aitas oma nõuga. Ära võta lihtsalt toitumiskava, see ei muuda midagi, räägi treenerile, mida sa tahad saavutada ja küsi küsimusi! 

6. “Mul on lihtsalt teised standardid.” Ära lase tempot alla! Ise tegin kõik eelneva 2,5 tunni jooksul! Fotod, unistamine, otsus, eeskujud, plaan (sõitsin otse jõusaali – haiglaselt kannatamatu, nagu ma olen –  ja pressisin ennast konsultatsioonile). Toitumiskava ja trennikava olemas, tundsin, et ma olen juba poolel teel (muidugi ikka veel sama paks). Võitlus rasvaga oli alanud. Tegin kavade järgimise endale eluliselt oluliseks. Otsustasin, et pean neist kinni hullumeelse täpsusega – grammi ja korduse pealt, ei mingeid kompromisse. Nagu ikka, pole saatus su plaanidest teadlik ja hakkab su teele väljakutseid veeretama. Tund aega hiljem kohvikus vaatasin närviliselt, kuidas sõber sõi liha ja krõbedaid kartuleid. Lõug hakkas värisema, ila jooksis. Mõtlesin: “Täna on juba päris palju ära tehtud, sööks ka, homme alustan nende kavadega ja…” Siis sain aru, et see “homme” jääkski tulema. Kui sa tunned, et su aju otsib vabandusi, anna talle lihtsalt vastu vahtimist. Lõin endale (parema strateegia puudumisel) käega otsaette ja tõmbasin telefoni välja. Vaatasin oma pekke. See töötas. Näitasin sõbrale fotosid. Sõber naeris – mitte üleolevalt, vaid südamest ja tõdes: “okse”. Isu hakkas kaduma. Kui sa oled otsustanud, siis sellest hetkest alates võta omaks uued reeglid. Momendist, mil sa suudad iseendale ja teistele välja öelda, et sul lihtsalt on “teised standardid”, oled sa tegelikult juba võitnud.

7. Püsimine õigel teel. Enda liikuma saamine on tunduvalt raskem kui õigel teel püsimine. Mida kaugemale jõuad, seda rohkem hakkab sinu kasuks tööle harjumuse jõud. Esiteks, otsustasin mitte teha asja enda jaoks raskemaks – vältisin isuäratavate toitude läheduses viibimist, kohtumisi restoranides, kokandussaadete vaatamist jms. Harju vältima enda panemist olukordadesse, kus on suurim tõenäosus murduda ja sul on palju lihtsam. Teiseks, pidasin kinni trennikavast nagu see oleks elu ja surma küsimus. Kujutasin ette, et mulle lüüakse nael silma ja jään pimedaks, kui trenni vahele jätan. Võiks arvata, et see on loll fantaasia. Samas olen veendunud, et kui sind ennast päriselt selline oht (või midagi veel hullemat) ähvardaks, oleks sul järsku aega iga kord trennis olla. Miks? Sest sa lihtsalt tõstaks trenni oma elus olulisemale kohale. Seega, kui mõtled “mul pole aega trennis käia”, tähendab see, et trenn pole lihtsalt sulle oluline. Tulemuse saavutamiseks peab see olema oluline. Kolmandaks, kasutasin alati telefoni, kui mind tabas ootamatu ahvatlus ja sattusin planeerimatult olukorda, kus minu ees oli midagi väga isuäratavat väljaspool minu söömise standardeid. Vaatasin enda pilte (kiirema ülevaate saamiseks tegin nendest kokku ühe kollaaži) ja siis Ronaldo keha. Kõik oli järsku palju selgem.

8. Nähtamatu progress. Nüüd võiks arvata, et pekid hakkavad imeväel kaduma. Seda ei juhtu. Samas tasub ennast kaaluda, peeglist vaadata ja pildistada igal õhtul. Kuigi see pole alati üldsegi meeldiv. Miks? Sest vahel lihtsalt tundub, et mingit progressi pole! Kaal võib kõikuda ja väljanägemine ei muutu ka iga päevaga kohe maagiliselt paremaks. Samas just siin ongi võti tulemuste saamiseks. Kui sa tead, et sa teed õiget asja – sööd sisse vähem kui kulutad, pead trennikavast kinni ja annad kehale vajalikku toitu, siis tuleb anda endale ainult veidi rohkem aega. Nii tegutsedes on tulemuste saavutamine paratamatu. Iga päev, mil sa pead kavadest kinni, on tegelikult võit, ka siis, kui sa ei näe erinevust eilsest. Kui harjud võrdlema fotosid mitte päevade, vaid nädalate lõikes, on tulemused märgatavad. See on puhas mehhaanika ja numbrite mäng. Jälgi kaalu vähenemist ja muutusi fotodel ja su motivatsioon suureneb. Ära keskendu ainult sellele, mis on juba tehtud, vaid sellele, mis on veel puudu sinu eeskujust. Pole mingi patt tahta endale veel paremat keha kui tal on! 

9. Tagasilöögid ja loobumine. Mida suurem on investeering päevades, mida oled protsessi pannud, seda lihtsamaks see muutub. Õige toitumine ja trenn saavad osaks sinu elust ja sellest, kes sa oled. Esiteks, avastad, et on täiesti loomulik öelda sõpradele, et “sul ongi sellised (veidrad) standardid, et sa ei söö kõiki toite, või et teatud aegadel lihtsalt oled trennis ja nii on”. Ära arva, et sõbrad sind alati vaimustunult toetaks ja ütleks “Oh, lahe, sa oled nii tubli!” Sotsiaalpsühholoogias on põhjalikult tõestatud, et kui su sõpradel nii kõrgeid standardeid pole, siis säärases olukorras nad: a) hakkavad pidama kaalu ja välimust üldiselt ebaolulisemaks, b) võõrduvad sinust või c) hakkavad takistama sinu eesmärkide saavutamist. Arvesta sellega, ära loobu teiste (ajutise) heakskiidu pärast ja vajadusel räägi neile sellest – tihti ei saa nad ise ka täpselt aru, miks su progress neile närvidele käib. Teiseks, ära karda küsida nõu treenerilt, kui tunned, et midagi ei toimi. Ära tagane oma eesmärgist, vaid muuda tehnikat. Ise tegin seda mitu korda ja Marekust oli palju kasu. Kolmandaks, tee tagasi kõik, mis puudu jääb, ja kohe. Kui jätsin trenni vahele (seda juhtus harva – õudusfantaasiad hoidsid jne), siis tegin selle tagasi järgmisel päeval. Kui sõin üle, nälgisin. Kas see on trenni või toitumise mõttes kasulik strateegia? Kindlasti mitte! Samas andis see mulle parema tunde – ja lõpuks on ainult sinu tunded need, millega saad enda käitumist juhtida.

10. Võit ja areng. Peale kolmandat kuud panin kõrvuti iga nädala fotod ja nägin tulemusi. Mis veel olulisem – pidasin seda normaalseks. Kolm kuud on piisav aeg, et trenn ja õige söömine muutuks iseenesest mõistetavaks. Olin leidnud mitmeid võimalusi selle endale mugavamaks muutmiseks (kuulasin trenni ajal iPodist audioraamatuid, avastasin umbes 10 000 toitu, mida saab kodujuustust teha jne). Ühesõnaga: see polnud enam üldse raske. Pigem vastupidi. Mitte trenni tegemine või ebatervislikult söömine hakkas tunduma selgelt vastikumana. Mis ma veel tegin? Umbes kolmandal kuul hakkasin sellest ja oma eesmärkidest ka rohkem rääkima. Alguses lähedastele (reaktsioon: mõõdukas naer, kaastunne, püüdlused mind maha rahustada jne) ja siis rohkem avalikumalt. Soovitan teha sama. Kui sa oled ennast liikuma saanud ja sul on oma täiuslik vorm käega katsutav (igas mõttes), siis räägi sellest teistele. Nii püsid sa õigel teel ja sul ei tule tulevikus pähegi mõtet umbes kolmandikku oma kehakaalust uuesti juurde võtta.

See tuli nüüd päris pikk lugu, mille esimesed etapid võivad tunduda liigagi põhjalikud. Samas on just õige algus (oma peas) kõige olulisem. Ma soovitan seda lähenemist kasutada, sellepärast, sest olen täiesti kindel, et see töötab. Mitu inimest on seda teinud ja olen ise näinud, kuidas nad on muutunud. Kui piisaks ainult toitumiskava tellimisest või lõdvast jõusaali külastamisest siis “kui aega on”, elaksime maailmas, kus enamik inimesi on nagu Barbie’d ja Kenid. Paraku see nii ei ole. Enamik on ülekaalulised ja selles olukorras on ainult kaks strateegiat: mõelda välja veel rohkem usutavaid lugusid, millega üritada teisi ja iseennast veenda, et “see on normaalne”, “ma tahangi olla natuke selline kondine/nõrk/paks/lodev” ja “küll ma varsti tegutsen”, või tõesti tegutseda. Ma ei soovita alustada kohe homme, ma ei soovita alustada isegi mitte juba täna, vaid ma soovitan alustada kohe siin ja praegu! Võta oma telefon, mine WC-sse ja pildista ennast. Piinle, hakka liikuma ja ära vaata tagasi. Kui sa ei suuda viia sisse muudatusi oma keha juures ja saada sellist keha, millest unistad, siis mida sa üldse suudad? Ma tean, et seda on vastik lugeda, kui sa oled vormist väljas ja tead ise ka, et sa tegelikult natuke valetad endale, kui ütled, et see on ok. Samas saad ainult sina ise seda muuta. Võta siit loost kasutusele see, mis on sulle kasulik, tee seda kõike veel paremini, kui mina tegin ja räägi sellest teistele!