Kertu suudab: rulluisu kukkumistehnikast ja uuest kavast

Kertu suudab: rulluisu kukkumistehnikast ja uuest kavast

Eile käisin esimest korda Jaanus Ritsoni rulluisutehnika trennis. Rocca al Mares platsi peal see aset leidis. Esiti ei saanud ma üldse aru, milleks üht või teist harjutust vaja on ja mida see mulle näiteks maratoniks valmistumisel annab. Seejärel ei saanud ma üldse aru, kuidas üht või teist harjutust teha. Näiteks üles mäkke O-kujulisi liigutusi tehes ja silindrite ümber sõitmist. Õigemini sain aru, kuidas seda tehakse ja eriti, kui treener ette näitas, tundus kõik imelihtne, kuid ise järele teha ei osanud. Ka järskpööramised ei tulnud mul välja, sest jalgade asend, kallak polnud õige. Ja nii edasi…

Eile käisin esimest korda Jaanus Ritsoni rulluisutehnika trennis. Rocca al Mares platsi peal see aset leidis. Esiti ei saanud ma üldse aru, milleks üht või teist harjutust vaja on ja mida see mulle näiteks maratoniks valmistudes annab. Seejärel ei saanud ma üldse aru, kuidas üht või teist harjutust teha. Näiteks üles mäkke O-kujulisi liigutusi tehes ja silindrite ümber sõitmist. Õigemini sain aru, kuidas seda tehakse ja eriti siis, kui treener ette näitas, tundus kõik imelihtne, kuid ise järele teha ei osanud. Ka järskpööramised ei tulnud mul välja, sest jalgade asend, kallak polnud õige. Ja nii edasi…

Seevastu tundsin pidevat huvi kukkumistehnika vastu. Kuidas ikka oleks parem, kui mingi ootamatu takistus ilmub teele ja pidurdamine pole kõige õigem? Õige vastus on loomulikult: maanduda tuleb haljasalale! Hea on ka see, kui saab üle õla kukerpalli visata. Rullumine on samuti hea – nii vigastad ühe koha asemel mitut, kuid mitte nii rängalt, kui võiks üks koht viga saada. Tunnis ette tulnud reaalne olukord näitas aga, et mõtlemiseks aega pole ja kukkumine laheneb just nii, nagu juhtub. 

Peamine, mis aga selgeks sain, oli see – olgugi et oskan uisutada, ei oska ma seda teha õigesti. Vähemasti mitte pööramist, pidurdamist, möödumist… Nüüdsest pean uusi kogutud teoreetilisi teadmisi praktikasse lülitama. Püüan ka rohkem tehnilises trennis kohal käia, et uusi oskusi kriitilistele silmadele demonsteerida.

Täna sain kätte ka uue treeningkava ja jagan seda rõõmuga teiega. Põhiline on, et kava on varieeruv ja sõltuv ilmast. Niipea kui üks rulluisutrenn ilma tõttu ära jääb, tuleb kavas muudatusi teha. Pirksaar on mu telefonis nüüd kiirvalimise all ja temal on ka voli muudatusi teha.

Muus osas kirjutas ta mulle aga nii:

Taust kogu lool – matk oli hea aeroobse baasi arendamiseks. Selle arvelt talud paremini intensiivseid pingutusi. Kõige suurem risk hetkel kava juures on mitte intensiivsusega endale liiga teha ehk kiireid trenne tuleb teha, aga kooskõlas ikkagi pikkade ja taastavatega.

Silm hoia peal venitamisel!

Niisiis järgmised võistlused on mul juba kavas:

8. september 42 km Rae rullimaraton

9. september 10 km Tallinna sügisjooksul

Kertu Jukkum

Lisainfot vaata siit