Reklaam sulgub sekundi pärast

Heidi arvab: paks lapsevanem – sa oled KOHUTAV eeskuju!

Sattusin mõned päevad tagasi ühel hommikul tunnistajaks äärmiselt koledale vaatepildile. Kell oli umbes 9.30, kui (silma järgi) 120kilone emme oma kuueaastasele (silma järgi) pojale hommikusöögiks SUURT Hesburgeri einet sisse surus. Endale ka loomulikult … Samal ajal jutustas ta lapsele, kui väga põnn oma emmet meenutab - mõlemad on suure kondiga! Mis pagana “suure kondiga”? Sa lihtsalt söödad oma lapse sama paksuks, kui sa ise täna oled! Ja see pole kindlasti miski, mille üle uhkust tunda! Sul peaks häbi olema ja kindlasti ei tohiks sinusugused emaks olla! 

Sattusin mõned päevad tagasi ühel hommikul tunnistajaks äärmiselt koledale vaatepildile. Kell oli umbes 9.30, kui (silma järgi) 120kilone emme oma kuueaastasele (silma järgi) pojale hommikusöögiks SUURT Hesburgeri einet sisse surus. Endale ka loomulikult … Samal ajal jutustas ta lapsele, kui väga põnn oma emmet meenutab - mõlemad on suure kondiga! Mis pagana “suure kondiga”? Sa lihtsalt söödad oma lapse sama paksuks, kui sa ise täna oled! Ja see pole kindlasti miski, mille üle uhkust tunda! Sul peaks häbi olema ja kindlasti ei tohiks sinusugused emaks olla! 

Ma ei mõista hukka inimesi, kes on näiteks mõne haiguse tõttu ümaramad või isegi neid, kes on seda puhtalt laiskusest, aga see, kui oma lapsi hakatakse samasse suunda tirima, on küll täiesti üle mõistuse! 

Alles kõlas uudistest, et “tänu” nutiseadmetele ei liiguta lapsed ennast praktiliselt üldse ning seega ähvardab kooliealisi tulevikus suur ülekaalulisus. Miks siis peaks üks lapsevanem (kellel võiks juba pisut mõistust peas olla - tal on ju ometi laps, kelle eest vastutada!) sellele veel omakorda kaasa aitama pakkudes võsukesele söögiks kõike, mis teeb ainult ja AINULT halba. 

Kui sul on laps, siis tuleb teha kõik, et temast kasvaks võimalikult terve ning tark inimene. Selle jaoks on vaja teda suunata: õpetada korralikku ning tervislikku toitumist, panna paika arusaadavad prioriteedid. Kui sa oledki paks, siis palun selgita oma lapsele, et see ei ole tegelikult õige. Põhjenda talle, miks sa selline oled (paremal juhul saad ehk motivatsiooni, et oma kilode suhtes midagi lõpuks ette võtta). Ükski laps ei vääri seda, et teda vales kasvatatakse. Kui ta sirgub teades, et ta on “suure kondiga”, siis sellest saab vabandus terveks eluks.

Või siis võtame näiteks kolmapäeva õhtul teleekraane “kaunistava” saate “Kallis, sa oled kosunud!”. No vabandage väga, aga see perekond oli sõna otseses mõttes kohutav! Kumbki vanematest (eriti ema) ei suutnud ega tahtnud ennast eriti liigutada, aga suhu mahtus päeva jooksul oi-oi kui palju erinevat sodi (kuivatatud leiba, kartulikrõpse, lademetes šokolaadi jne). Neil oli ka pisike tütar, kes tervislikku toitu nähes peaaegu pikali kukkus - ta polnud nõus seda sööma. Olen üsna veendunud, et ka sellel lapsel tekib tulevikus kaaluprobleem. Kelle süül? Loomulikult oma vanemate. 

Ehk siis, lugupeetud ümmargused lapsevanemad! Ärge vedage oma võsukesi sama rada pidi, nagu te ise läinud olete. See pole laste suhtes aus ja uskuge, nad pole selle eest teile tulevikus tänulikud, pigem vastupidi! Olge ise, millised soovite, aga julgustage oma lapsi tervislikku ning aktiivset elu elama. Selle eest oleksid nad teile tulevikus raudselt tänulikud! 

 

Loe eelmist "Heidi arvab" kolumnit SIIT.