HEIDI RUUL: mis juhtub, kui lapsele seksiga vahele jääda

HEIDI RUUL: mis juhtub, kui lapsele seksiga vahele jääda

Lapsed ja seks on kaks sõna, mis reeglina samasse lausesse sattudes üsna kriminaalse kõla võivad saavutada. See risk tuleb aga võtta, sest mida muud siis tegema peakski, kui lapsed on, aga seksida tahaks ka! Seksi hinnas hoidvatel lapsevanematel ongi vist üldiselt kaks varianti: oodata, kuni põnnid magama jäävad, või nad vanavanemate juurde koonduslaagrisse saata. Või siis kõigest hoolimata lihtsalt inimene olla ja täpselt sama inimlikult hommikul kallima kallal ragistades lapse süütule silmapaarile vahele jääda – just nii minuga juhtuski. 

Lugu ise on üsna lõbus, aga ometigi olen ma tegelikult üsna kahevahel – kas seda on ikka okei jagada või peaks selle kogu täiega hoopis sügavale maa alla matma ning igaveseks kõigi asjaosaliste mälust kustutama. Kuna ma tahan siiralt loota, et ka teistel on kunagi midagi sarnast juhtunud, siis panen kõik siiski üsna toorelt ja ausalt kirja. 

Vaadake, teate küll neid pikki hommikuid nädalavahetusel – laps magab, sina ise kipud ikka varem ärkama kui tegelikult tahaks. Mees magab ilmselt veel sügavamalt kui kõrvaltoas unelev tegelane. Aga mis sellest, oleks täna hommikul aasta naine ja kasutaks hetke ning ärataks härra meeldivalt üles?! Mõeldud-tehtud! Hommikune seks, millele järgneb tass kuuma kohvi ning pannkoogid vahtrasiirupiga, on minu jaoks vaieldamatult parim valem õnneliku päeva alustamiseks. Peale seda tahaks tagasi voodisse roomata ja veel mõnda aega mõnusalt kaisutada, aga ei saa, sest ainus vaba päev on otse loomulikult algusest lõpuni erinevaid kohustusi täis pikitud. Nii ei jäägi muud üle, kui ennast ülehelikiirusel valmis sättida, kogu pere autosse pakkida ning suund vanematekodu poole võtta. 

No ja nüüd kujuta ette järgmist situatsiooni: muusika mängib, pea on mõtetest tühi, laps on vahelduseks vait (nagu täiesti tasa), silmanurgast paistab päike, kallima käsi on põlve peal – kohutavalt hea on olla! Ja siis kaks minutit hiljem murrab tagaistmel olev tegelane vaikuse ja küsib härra käest nii muuseas sellise küsimuse: „Kuule, miks sa enne imelikku häält tehes minu emme peal hüppasid???” Vot just sel hetkel koitis mulle, miks lapseke terve tee nii kummaliselt vaikne oli olnud – ta sai hommikul meile märkamatult ilmselgelt eluaegse trauma osaliseks!

Enda kaitseks märgin kohe, et magamistoa uks oli hommikul suletud. Küll aga kipun ma endiselt unustama, et meie armsas uues pesas on magamistoa uksed osaliselt… klaasist. Nüüd said vabandused otsa kah! 
Kuidas kurk kurku läks
Poisikluti avalduse juurde tagasi tulles oli nüüd vaja olukorrast kuidagi võimalikult valutult välja rabeleda. Kuna poiss ise oli eelmisel päeval endale juues vett kurku tõmmanud, siis see tundus nagu hea tee, mida mööda minna, sest „suured inimesed teevadki nii” ei tundunud tol hetkel sugugi mõistliku vastusena. Nii ma siis selgitasingi talle, ise samal ajal silmanurgast näost tulipunaseks tõmbunud härrat piiludes, et just täpselt sarnane asi meil hommikul juhtuski: härra sõi kurki ja ajas selle kogemata endale kurku. No ja siis oligi vaja ju hüpata ja selle käigus tekivadki imelikud hääled, mäletad ju küll, millist häält sa ise eile tegid, kui sul vesi kurku läks? Laps noogutas targalt kaasa. Lisasin veel igaks kümneks juhuks, et nagu näed, siis päästeoperatsioon läks edukalt. Poiss mõtles tükk aega ja vastas: „See on hea, et sa Vello ära päästsid, aga kas te siis ei tea, et magamistoas ei sööda – seda tehakse köögis, laua taga!” Oi, me teame, ausalt teame, ja järgmine kord oleme targemad! 
Sedapuhku sai olukord suhteliselt valutult lahendatud. Mina suudan muidugi juba praegu ette kujutada, milliseks muutub noormehe nägu umbes kümne aasta pärast, kui ta lõpuks aru saab, mida ta tegelikult tol päikesepaistelise laupäeva hommikul tunnistama pidi. 
Ma tean oma tutvusringkonna näitel, et inimesed kipuvad peale lapsevanemaks saamist seksi nurka viskama – ärge palun tehke seda! Minu kullakallis teab ja mina olen temaga sada protsenti nõus – seks on see, mis suhtes kirge elus hoiab ja kui kaob kirg, siis laguneb üsna pea ka suhe ise. Minu jaoks on seks ainus asi, mis mind kogu selle lapsevanemaks, töönarkomaaniks, naiseks ja koduperenaiseks olemise juures veel kuidagigi täie mõistuse ning kahe jalaga maa peal hoiab. Kui see mu elust välja jääks, siis võiksin end uhkelt juba kuskilt kaljult all heita. 
Nii et lugupeetud lapsevanemad – seksige! Hoidke ja armastage üksteist, sest siis on ka teie lapsed õnnelikumad! Mina aga tõmban selleks korraks otsad kokku ning lähen otsin meie armupesale uued, täielikult läbipaistmatud väravad. 
Heidi Ruul
ilmunud ajakirjas Buduaar