TRIIN KAOTAB KAALU: esimesed treeningvigastused ehk lugu sellest, kuidas ma muhu sain

Tere jälle, toredad buduaarikad!

Kuidas teil läinud on? Kas keegi alustas koos minuga veebruari lõpus kaalulangetamist, pärast seda, kui olin teinud üleskutse? Või startisite juba jaanuaris? Isegi kui olete alles hiljuti alustanud, ootan igal juhul põnevusega teie kommentaare selle kohta, kui palju olete teie suutnud tänaseks kaalu kaotada, millised on olnud suurimad väljakutsed ja kuidas ennast iga päevaga kergemaks muutuvas kehas tunnete? Minu muredest, rõõmudest, ebaõnnestumistest, uutest kogemustest ja üleüldistest mõtetest olete saanud juba viie ja poole kuu jooksul lugeda, kuid ootan väga ka teie lugusid. 

Asungi pikema jututa tänase postituse peateema juurde. Lubasin teiega jagada oma esimest SUP-fitness trennikogemust. Ütlen kohe alguses ära, et rohkem rahule ma ei olekski osanud jääda ning tekkis suur tahtmine antud alaga rohkem tuttavaks saada. Kohtusime Kristeliga (kes on juhtumisi minu personaaltreener ja ka SUP-fitnessi läbiviija) Pirita Surfiklubis ning valisime mulle välja kalipso. See oli mul esimene kord antud kostüümi selga tõmmata ja tuleb öelda, et ei olnudki nii hull, kui ma kartsin. Olin küll nagu vorstike seal sees, aga kõikide kurvikate naiste rahustuseks kinnitan, et valikus on palju erinevaid suurusi ning kindlasti leitakse kõigile sobivaim. Kusjuures kalipsoga ei ole üldse aru saada, et vesi on tegelikult väga külm, sest see hoiab tugevalt ümber keha ja spetsiaalne materjal teeb naha mõnusalt soojaks. Siseruumis hakkab kalipsoga üsna pea palav, niisiis võtsime aerud, valisime lauad ning suundusime mere poole. Mainin siinkohal ära, et tuul puhus tol õhtul päris tugevasti ja kohale oli tulnud palju harrastajaid niisama suplejatest kuni lohesurfariteni välja. Enne vetteminekut tegi Kristel mulle kiire koolituse selle kohta, kuidas lauale minna ning vees aerutada ja kus tuleks laua peal täpsemalt asetseda. 

Mõistsin kohe neid laineid vaadates, et sel päeval ma kuiva jalaga hakkama ei saa. Asusime siis põlvili laual olles sügavamale merele aerutama. Enne päris suurte laineteni jõudmist tundsin end juba päris kindlalt, aga seda senikaua, kuni tuul keeras mu laua laine suhtes viltu, esimene vahune sahmakas pööras aluse kummuli ning olingi peadpidi vee all. Lisaks lõi lainemurd minu laua mulle otse vastu pead, mistõttu käisin järgmised päevad ringi kerge muhuga. Aga see vahejuhtum ei vähendanud minu soovi uuesti lauale ronida ja tagasi laineid püüdma suunduda. Hakkasime juba poideni jõudma, kui Kristel ütles, et nüüd tuleb ruttu laud teistpidi keerata ja vahetult enne järgmise laine saabumist aerutama hakata. Imekombel võttis mu laud kenasti hoo sisse ja nii ma siis rõõmust kiljudes kalda poole kimasin.

Loomulikult kukkusin ma tol õhtul vähemalt kümme korda vette, aga pingutasin ikka edasi. Püüdsime päris mitu head lainet, Kristel tõusis vahepeal isegi püsti, aga mina ei hakanud seda nii tormisel merel proovimagi. Minu esimene SUP-fitnessi trenn oli väga lõbus ja samal ajal pani füüsise kenasti proovile, mõjudes kõikidele keha lihastele. Ilmselgelt me erilist fitnessprogrammi sellisel möllaval merel läbi ei hakanud viima ja, nagu väikesed lapsed, püüdsime rohkem lainetes liuelda. Kahjuks ei taibanud ma pulsikella trenni ajaks tööle panna, aga olen veendunud, et pulss oli trenni ajal päris kõrge ning kalorikulu samuti arvestatav. Seda seetõttu, et peale aerutamise kulus ohtralt energiat ka laual püsimise ning trenni lõpus mööda rannaäärt laua vedamisele (mis ei ole tugeva tuulega üldse mitte lihtne).

Mida sõna "SUP" seal fitnessi ees tähendab? SUP ehk stand up paddle on laia maailma jõudnud Hawaii saarestikust, kus 1940ndatel surfitunde läbi viinud instruktorid tõusid aeg-ajalt vees laudadel püsti, et neil oleks parem ülevaade õpilastest ning saabuvatest lainetest. Oma aluse keeramiseks kasutasid nad aeru ja sealt edasi on kõik juba ajalugu ning võib öelda, et nii kujuneski välja kaasaegne SUP. SUPi laual on võimalik lisaks tavapärasele fitnesstreeningule läbi viia ka joogat, lauaga saab mööda jõge matkata, merel laineid püüda või lihtsalt rahulikus tempos aerutada. SUPi võib nimetada väga mitmekülgseks spordialaks: esiteks, lainetel liuglemine on väga meelelahutuslik ja merekohin mõjub lõõgastavalt. Teiseks, nagu ma juba mainisin, töötavad kõik keha lihased, tuleb hoida tasakaalu ja proovile pannakse vastupidavus. SUP-fitness sobib igas vanuses, kaalus ja suuruses inimestele ning seda on nimetatud lausa parimaks kogu keha treeninguks. 

Olen oma kogemusest rääkinud ka sõbrannadele ja nii mõnigi neist on palunud ennast järgmisel korral kaasa kutsuda. Peale SUP-fitnessi on Pirita Surfiklubis võimalik osaleda SUPimatkal, mis viiakse läbi Pirita jõel ja mis lõpeb laevalainete püüdmisega. Klubist saab rentida varustust, pärast trenni saab käia saunas, kohapeal viiakse läbi mitmeid koolitusi ja võimalik on korraldada firmaüritusi. Minul tekkis küll Pirita Surfiklubis viibides tõeline surfaritüdruku tunne, olgugi et tegin seda asja esimest korda. Neil, kellel tekkis rohkem huvi, soovitan uurida Pirita Surfiklubi kodulehekülge ja kindlasti minna kohale ning osaleda Kristeli SUPi trennis!  

Kaalulangetamise seisukohalt läheb mul endiselt tasa ja targu. Panen kirja oma toitumist, mis ühelt poolt distsiplineerib ja teiselt poolt annab hea ülevaate sellest, mida ma siis tegelikult ikkagi söön. Edusammuna võiks välja tuua selle, et olen hakanud rohkem tähelepanu pöörama õhtusöögi ajastamisele. Enam ei lähe ma otse pärast sööki magama, vaid lasen ikkagi toidul seedida, teinekord olen isegi välja jalutama läinud. Võib-olla mõni teist nüüd naerab selle peale, mida kohe ütlen, aga olen väga uhke ka selle üle, et võin vabalt teistele inimestele torti või kringlit lõigata, ise samal ajal ühtegi tükki suhu panemata. Ahvatlus tekib vaid hetkeks, sest olgem ausad, sooja šokolaadikringli lõhn ei ole üldse paha, aga edasi on juba lihtne ja võin täiesti tuima näoga selle kaloripommi juurest minema kõndida. Suurem ahvatlus on mul praegu hoopis koduaia herneste, mustsõstarde, metsmaasikate ja muu värske järele. 

Liikumise ja trenniga läheb mul enda hinnangul normaalselt. Trennid on vähemalt kolmel korral nädalas (mõnikord rohkemgi) ja teen pigem intensiivsemaid trenne. Pärast seda, kui Kristel koostas mulle uue jõusaalikava, on minu pulsikell hakanud näitama minu jaoks ulmelisi numbreid kulutatud kalorite näol. Kui varem võisin jõusaalimasinatel rassida järjest kaks tundi ja kaloreid kulus vaid 600-700 kcal, siis uue kavaga on pärast pooltteist tundi kalorikuluks vähemalt 1000 kcal. Selle tõestuseks ka pilt. Ilmselt on nii suure kalorikulu põhjuseks vabade raskustega intensiivsemad harjutused. Olgugi et mulle väliselt peale vaadates nähakse peamiselt lõtvunud keha ja rasva, siis kusagil all on peidus juba päris tugevad lihased, olen neid ju ometigi pea pool aastat treeninud. Need lihased aitavad mul järjest keerulisemaid harjutusi teha, jõuan näiteks kauem plankida ja rohkem kätekõverdusi teha, selili pingil olles surun 20 kg rinnalt ja jalapressi teen raskusega 119 kg. Eriti hästi on mõjunud trenn minu seljale, mis ei väsi enam pärast pikka tööpäeva ära. Järgmises postituses loodan teile näidata ka detailsemat kehakoostise muutust, kus on näha isegi seda, kui palju rasva on alles jäänud minu kätesse, jalgadesse ja siseorganite ümber ning kui palju on olen suutnud kasvatada lihasmassi.   

Seniks aga soovin teile palju päikest ja ilusat augustikuu algust!

Triin