TRIIN KAOTAB KAALU: rõõmud ja mured viis kuud pärast programmiga alustamist

Head lugejad, seekordses postituses toon teieni enda viimase mõõtmise tulemused ning räägin sellest, mis on mulle minu senisel teekonnal valmistanud nii kurbust kui ka rõõmu. Uskumatu, et juba ongi programmi algusest möödas viis kuud. Nädalad mööduvad tohutu kiirusega, kui iga päev on hommikust õhtuni ära planeeritud. Olen teinud palju trenni ja saanud uut infot tervisliku toitumise kohta. Samal ajal õpin ka iseennast paremini tundma ning tänaseks võin öelda, et olen hakanud liikumist armastama. Siiski pean veel palju vaeva nägema selle nimel, et leida õige tasakaal toitumises, sest ilmselt on seal veel midagi sellist, mis hoiab minu kaalu tagasi. Niisiis, kas ma olen ikka viie kuuga kaotanud piisavalt kilosid?

Küsin endalt seda sageli, eriti siis, kui loen kommentaare, kus kirjutatakse, et nii vähe on alla võetud ja tulemus on täielik null. Mis mul siis viga on, et kaal ei ole kolinal kukkunud? Nii mõnigi on kirjutanud, et tema sõbrannad võtsid küll selle ajaga 30 kilo maha ja imestavad, miks minu esimestel enne ja pärast piltidel ei ole mingit märgatavat vahet näha. Olgugi, et treener Kristel Päll ja toitumissoovitusi jagav Marek Morozov on mulle korduvalt kinnitanud, et kõik kulgeb normaalselt, siis tunnen end ikkagi mõnel hommikul kaalule astudes veidi õnnetuna, kuna number, mida see näitab, on ikka sama. Otsustasin inspiratsiooni otsida varasemate Buduaari kaalulanetajate blogidest ja lugesin nende postitusi ning panin kirja, kui palju nemad esimese poole aastaga kaotasid. Tuleb välja, et tegelikult oleme kõik üsna samas paadis. See tähendab seda, et enamjaolt kõigil on poole aasta tulemuseks miinus 12-15 kilogrammi. Näiteks kõige esimene Buduaari kaalublogija Inna kaotas poole aastaga 15 kg, Kristi oli samuti väga tubli, vähendades sama ajaga kilosid 14 võrra. Järgmine Buduaari kaalulangetaja Teele oli kuue kuuga kaotanud 11,3 kg, Karin 12,5 kg ja Katrina 14,5 kg. Kõik on väga tublid naised! Olgugi, et meie kõigi algkaalud on väga erinevad, siis esimese poole aasta (minul veel 5 kuu) kaalulangus on suhteliselt sarnane. Kui ma jätkan samas tempos, siis järgmise aasta kevadeks -30 kg enda kehakaalust ära kaotada ei tundu sugugi võimatu missioonina. 

Jah, mu kaal langeb aeglaselt. Ma olen sellele üritanud leida põhjusi, aga kohe kindlasti ma ei otsi vabandusi ega õigusta enda aeglast kaalukaotust. Ei, ma ei ole keelatud toitudega patustanud ega trenne vahele jätnud. Keegi kirjutas, et ilmselt on mul toitumishäire, kui andsin ühes varasemas postituses teada, et tundsin süümepiinu, kui olin jäätist söönud. Loomulikult mul oli ja ilmselt on ka siiamaani toitumishäire, sest ega ma muidu ei oleks niisama sajakiloseks paisunud. Ma vähemasti tegelen enda probleemiga, tunnistan seda ja püüdlen eesmärgi poole. Minu ainus eesmärk ei ole Buduaari ajakirja järgmise kevade numbris näha fotode peal välja suurepärane, vaid mu pikaajalisem eesmärk on soovitud kaalu säilitada ja võtta omaks tervislikud eluviisid. Lugesin hiljaaegu ühest internetiväljaandest, et taaskord on tehtud üks uuring, mis kinnitab seda, et väga suur hulk ülekaalulistest, kes on alla võtnud, jõuavad kunagi tagasi algkaalu juurde. Õigemini sedasi oli sõnastatud uudise pealkiri. 

Täpsemalt oli uuritud teatud hulka mehi ja naisi, kes ühe aasta jooksul kaalu alandasid ning vaadeldi seda, kui paljudel neist mingi aja möödudes kaal tagasi oli tulnud. Samal ajal ei toonud uuring välja seda, kas inimene oli kilod kaotanud ühe kuuga või võtnud need alla rahulikult terve aasta vältel. Tulemus näitas vaid seda, et suurem osa dieedipidajatest võttis üsna ruttu oma algkaalu tagasi. Mulle endale öeldi alles hiljaaegu: ,,Oi, sa oled alla võtnud! Aga ära muretse, see kõik tuleb tagasi, ma tean omast käest, millest räägin.“ Ma tahaksin väga loota, et minu kaotatud kilod ei tule enam kunagi tagasi ja taolised uuringud ning inimeste väited on lihtsalt erandid. Samal ajal tean ma ka seda, et paksuks minemise eest on ühte moodi kaitsetud nii need, kes on eluaeg olnud normaalkaalus kui ka need, kellel on kunagi õnnestunud ülekilod kaotada. Ma olen piisavalt kaua oma keha pärast õnnetu olnud, mistõttu andsin juba ammu iseendale lubaduse, et annan kõik endast oleneva, et saavutada ja säilitada tervislik keha. Mul on sellel teekonnal abiks Buduaari poolt organiseeritud treener ja toitumisspetsialist, aga veelgi suuremaks abiks on mulle mu pere ja lähedased sõbrad. Aitäh teile, et te ikka ja jälle uurite, kuidas mul läheb, tulete minuga jooksma või jalutama, arvestate külla kutsudes, et laual oleks ka midagi tervislikku ning teete armsaid komplimente ka pisikeste ja aeglaste muutuste puhul! 

Kohtusin taaskord Meritonis enda treeneri Kristeliga ning tegime nüüd juba viienda kuu mõõtmised, mida näete juuresolevast tabelist. Mina ei ole tulemustega absoluutselt rahul, seda enam, et olen viimased nädalad teinud viiel korral nädalas trenni, käinud pikki ringe jooksmas ja söönud tervislikult. Minu ainukesed ’’patud“ ongi olnud puuviljad. Kristel arvas, et ma võiksin uuesti hakata toitumispäevikut pidama ning panna kirja täpsed kellaajad, millal midagi söön. Probleem võib olla näiteks selles, et õhtusöök jääb liiga hilja peale ning lähen suhteliselt kohe pärast söömist magama. See aga ei mõju hästi ei seedimisele ega kokkuvõttes ka kaalule. Ma ei hakkagi parem spekuleerima, milles võib asi olla, vaid alustan usinalt toitumispäeviku pidamisega, jälgin veelgi enam süsivesikute koguseid ning kellaaegasid ja jätkan samas vaimus trennidega. 

Loodetavasti saan järgmises postituses tuua teieni juba ilusamad numbrid. Samal ajal on ju praegugi osad numbrid ikkagi vähenenud: näiteks puusad kuu ajaga lausa -3 cm. Mõned minu lemmikkleidid, mida igapäevaselt kannan, on samuti teatud kohtadest laiemaks jäänud. Kristel käib mulle ikka peale, et pean minema poodi ja proovima uusi teksapükse, et näha, mis suurus mulle lõpuks jalga läheb. Ehk saan sellest teile juba varsti rääkida. Ilmselt kirjutan järgmises postituses ka enda elu esimesest SUP-fitness trennist. Nimelt teeb Meritoni Spordiklubi koostööd Pirita Surfiklubiga, kus viiakse läbi mitmekülgne treening vees oleval surfilaual. SUP-fitnessi viib läbi minu enda treener Kristel Päll, kes on mind sinna trenni tegelikult juba ammu kutsunud. 

Tahan enda blogis veelkord mainida seda, kui tänulik olen Kehastuudiole, kes pakkus mulle suve alguses tasuta salendavaid protseduure. Mulle öeldi kohe, et mõned tulemused võivad esile tulla alles kuu aja pärast ja nii ma olengi end peegli ees keerutanud ja avastanud, et kõhupiirkonnas olevad venitusarmid on tõepoolest vähem märgatavaks muutunud. Eks see ole osaliselt tingitud sellest, et üleüldised sentimeetrid on vähemaks jäänud, aga kindlasti mängisid Kehastuudio poolt pakutavad protseduurid selles oma rolli. Ühest protseduurist räägiksin siiski veel: selle nimi on kavitatsioon ehk Zlimline Lipo ravimeetod, mida viiakse läbi spetsiaalse madalaid ultrahelilaineid tootva aparaadiga. Antud protseduuri nimetatakse ka mittekirurgiliseks rasvaimuks, mis tähendab sisuliselt seda, et masinaga kutsutakse esile rasvkoe lõhustumine. Kavitatsioon on täiesti valutu, see parandab naha elastsust ja verevarustust ning silub arme. Põhimõtteliselt näeb protseduur välja selliselt, et probleemsetele piirkondadele pannakse geeli ja seejärel käiakse kavitatsiooni aparaadi otsikuga need kohad läbi. Parima tulemuse saavutamiseks soovitatakse antud protseduuri kombineerida LPG lipomassaažiga, millest olen juba varasemalt kirjutanud ning mis oli üks minu lemmikutest. Kehastuudio salongi kiituseks pean kindlasti ära märkima ka selle tõsiasja, et seal töötab suurepäraste kogemustega juuksur Pille, kes oskab teha häid lõikusi ning kauneid soenguid. Salong on uudse teenusena välja tulnud ka hammaste valgendamisega ja soovitan kõigil minna tutvuma juulikuu sooduspakkumistega nende Facebooki lehel.

Soovin teile mõnusat suve jätku ja loodan siiralt, et kuumalaine tabab peagi ka Eestit!

Triin