Šarlott õunte ja punaste sõstardega

22 kommentaari
Šarlott õunte ja punaste sõstardega

Õunaaeg on käes ja päikesehelk peegeldub küpsetelt punastelt sõstardelt. Millal siis veel üks vahva šarloti valmistamine ette võtta, kui just nüüd suve lõpu või kooliaasta alguse tähistamiseks. Šarloti jaoks on eelnevalt vaja küpsetada rullbiskviit. Hiljem juba kook sobilikku kaussi kokku laduda kreemi ja puuviljadega ja lasta üleöö tarretuda. Mina valisin oma aia Valged Klaarid ja küpsed punased sõstrad, mis sobisid hästi kokku küll. Aga sobivad suurepäraselt ka näiteks ploomid, kirsid või muud suvised marjad. 
 

Õunaaeg on käes ja päikesehelk peegeldub küpsetelt punastelt sõstardelt. Millal siis veel üks vahva šarloti valmistamine ette võtta, kui just nüüd suve lõpu või kooliaasta alguse tähistamiseks. Šarloti jaoks on eelnevalt vaja küpsetada rullbiskviit. Hiljem juba kook sobilikku kaussi kokku laduda kreemi ja puuviljadega ja lasta üleöö tarretuda. Mina valisin oma aia Valged Klaarid ja küpsed punased sõstrad, mis sobisid hästi kokku küll. Aga sobivad suurepäraselt ka näiteks ploomid, kirsid või muud suvised marjad. 

 

Rullbiskviit (500g):

4 muna

4 spl suhkrut

4 spl jahu

2-3 dl punase ja musta sõstra toormoosi

 

Šarloti täidis:

300 g Tere banaani kohupiimapastat

200 ml vahukoort

4 tl suhkrut

1tl vanillsuhkrut

300 g õunakompotti punaste sõstardega

3 dl kompotivedelikku

20 g želatiini

 

Kaunistamiseks:

200 ml vahukoort

5 tl suhkrut

1 tl vanillsuhkrut

punase sõstra kobaraid

 

Küpseta rullbiskviit. Eelkuumenda ahi 200 kraadini, vahusta samal ajal munad suhkruga heledaks vahuks ja lisa ettevaatlikult kergelt segades jahu. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, vala sinna taigen ja küpseta 8-10min 200 kraadi juures. Pane lauale valmis puhas küpsetuspaber. Kui biskviitpõhi valmis, siis kummuta see puhtale paberile, eemalda teine paber ja keera rulli. Lase jahtuda.

Mina tegin toormoosi, kuna marju on veel otse põõsastelt saada. Aga võid ju kasutada ükskõik millist meelepärast moosi. Kata jahtunud rullkook moosiga ja keera kenasti uuesti rulli ja lase imbuda.

 

Vali koogi kokkupanemiseks 2 l kauss. Vooderda kauss seest toidukilega, see ei pruugi küll hästi õnnestuda, aga tordi välja kallutamisel on kilest ikkagi abi, siis ei jää kook kausi külge kinni. Täidise jaoks valmistasin õunakompoti punaste sõstardega – ajasin vee keema, lisasin mõned supilusikatäied suhkrut ja lõikasin puhastatud õunad väiksemaks, lisasin ka peotäie punaseid sõstraid, mis värvis kompotileeme kenasti punakaks. Kompotti läheb vaja umbes 300 g. Pane želatiin (1 pakk ongi 20 g) kompotivedelikku paisuma 15 minutiks, siis kuumuta 80 kraadini, sega kuni želatiin on sulanud, jahuta. Kreemiks vahusta vahukoor suhkru ja vanillsuhkruga, sega kokku kohupiimapastaga. Lisa jahtunud želatiinisegu kreemile, ära ehmata, et kreem nüüd vedelaks läheb, koogi sisus saab ta hiljem kenasti tarduda. Kui kasutad muid marju ja mitte kompotti, siis sulata želatiin magusas mahlas.

 

Koogi kokkupanemiseks lõika rullbiskviidiviilud ja vooderda nendega kausi põhi ja ääred. Sega kreemi- ja želatiinisegu hulka ka õunatükid koos punaste sõstardega ja vala kreem kaussi rullbiskviidilõikude peale. Sellest kogusest tuleb kenasti 2 l kauss täis, nii et järelejäänud rullbiskviidilõikudega kata kreem, mis hiljem jääb koogile põhjaks. Tõmba kile kausile ja külmkappi. 6t või üleöö ja kook on valmis. Kummuta valmis kook tordialusele, eemalda toidukile ja kaunista vahukoore ja marjadega. Vahusta vahukoor suhkru ja vanillsuhkruga. Võid serveerida ka eraldi kausis, kust igaüks saab vahukoort koogi peale ise panna. Šarlott jääb puuviljaselt laheda maitsega.

 

Minu toidublogimise ring saab Buduaaris täis. See oli vahva väljakutse, mille käigus sain valmistada palju erinevaid salateid, mis on ehk mu tugevam külg. Endagi toidulauale sain uudsena tuua rohkem näiteks avokaadot ja mereande või erinevaid puuvilju salatites. Tavapärase pasteedis kasutatava broilerimaksa salatiliuale paigutanud ning rahvuskalast räimest palle veeretanud. Olen järginud poppi hooajalisuse joont ja lähtunud klassikast, et kõik tuleb valmistada ise. Kuna ma pole väga suur magusasõber, sain nüüd rohkem põnevaid kooke ja torte meisterdada, kui muidu tähtpäevadeks teen, ja magusaisu vaikselt kasvabki. Olen üritanud koduste, lihtsate vahenditega toitu pildistada, olles hädas valguse ja varjude ning pildistamise käigus näo kaotanud toiduga või päikese käes sulava tordikreemiga. Õppinud olen ka palju.

Tänud headele Buduaari toidusõpradele ja soovin jätkuvat köögikirge!

 

 

Pille Viljamaa

 

 

Sarnased artiklid