Tervis tänab, kui pääseb liigsest soolast

Tervis tänab, kui pääseb liigsest soolast

Kõike mida võiksime soola teemal hästi teada on Buduaarile kirja pannud Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.

Kõike, mida võiksime soola teemal hästi teada, on Buduaarile kirja pannud Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.

Soola liigtarbimine on harjumus, mis hakkab külge märkamatult, kuid millest lahtisaamine nõuab teadlikkust, tähelepanu ja tahtmist. Kui inimese maitsemeel on harjunud suurema soolakogusega, siis tundub vähesoolane toit maitsetu. Eks ole enamikule tuttav pilt, kus inimene haarab sööma asudes kõigepealt mitte noa ja kahvli, vaid hoopis soolatopsi järele ja saputab valmistoidu igaks juhuks heldelt soolaga üle – et nagunii on liiga mage.


Mida räägivad statistika ja teadus?

Viimasel kümnekonnal aastal on inimeste toitumisharjumused nii mujal maailmas kui ka Eestis muutunud – on hakatud rohkem ostma valmis- ja töödeldud toitu. Toiduainetööstus kasutab üha enam naatriumi sisaldavaid maitsetugevdajaid. See on märkamatult suurendanud igapäevase toiduga saadava soola kogust. Uuringutest on selgunud, et Euroopas tarbitakse keskmiselt 10-15 grammi soola päevas ning et mehed armastavad soolasemaid toite kui naised.

Toitumisteadlased ja tervishoiuspetsialistid aga soovitavad südamehaiguste riski vähendamiseks: mitte üle 5 grammi soola päevas (st naatriumi mitte üle 2 grammi). Nii palju kaalub umbes üks triiki täis teelusikas soola.

Peidus sool

Paljudele üllatuseks sisaldab meie igapäevane toit palju rohkem soola kui arvatakse. Targalt talitab see, kes uurib poes toiduainete pakenditelt andmeid erinevate ainete, sh soola, sisalduse kohta. Soola ja teiste ainete kogus on pakendil esitatud 100 grammi toote kohta, kuid toodet on pakis või purgis tihti ka rohkem.

Soola komponenti naatriumi leidub peaaegu kõigis toiduainetes, kõige rohkem muidugi keedusoolas endas, aga ka puljongipulbris, valmistoitudes, konservides, soolatud ja suitsutatud toodetes, juustus, leivas, lihasaadustes, ketšupis jne.

Mõned näited toidukogustest, mis sisaldavad 1 gramm soola:

* 8 g väga soolast heeringat
* 40 g kartulikrõpse
* 40 g soolakurki
* 50 g suitsusinki või viinereid
* 50 g rosoljet
* 60 g verivorsti
* 90 g juustu või leiba

Pakenditelt lugemise õpetuse leiate SIIT


Milleks meile naatrium?

Inimese organism vajab naatriumi vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutamiseks, samuti happetasakaalu säilitamisel ja närviimpulsside edasikandmisel. Tasakaalustatud segatoitu tarbivatel inimestel pole naatriumi- ega klooripuudust iialgi põhjust karta. Naatriumipuudus võib põhjustada probleeme vaid absoluutse taimetoitluse harrastajatele, samuti rohke higistamise või ägeda kõhulahtisuse korral või kui neerude võime naatriumi tagasi imendada on puudulik.
Maksimaalne tarvitatava ööpäevane naatriumi kogus võiks olla kuni 35 mg keha iga kilogrammi kohta, see sõltub ka füüsilisest aktiivsusest, kehakaalust, toitumisviisist, kliimast jne.
Naatriumi pikaajalisel liigtarbimisel võib olla ebameeldivaid või kahjulikke kaasnähte:
* naha ja limaskestade kuivus,
* kaltsiumi väljutamine uriiniga, mis võib põhjustada osteoporoosi (luude hõrenemine),
* janu, millest tingitud suurem vedelikutarbimine suurendab tursete teket; kui turseid tekib südame ümbruses, tekib südamepuudulikkus,
* vererõhu tõusu soodustaja
.
Terve inimese organism väljutab liigse naatriumi uriiniga. Seevastu ülekaalulisus, alkoholitarvitamine, diabeet ja stress pärsivad neerude võimekust naatriumi eraldada ja suurendavad samas soola vererõhku tõstvat mõju.