TOITUMISSPETSIALIST Kätrin Karu paljastas nipi, kuidas saada saledaks

6 kommentaari
TOITUMISSPETSIALIST Kätrin Karu paljastas nipi, kuidas saada saledaks

Võib absoluutselt sajaprotsendiliselt väita, et saleda figuuri vastu ei ole mitte ühelgi naisel midagi ja kõikvõimalikud nipid, kuidas seda saavutada, on alati teretulnud. See soovitus siin on aga eriti põnev – juttu tuleb eksootilisest toidust, mis pakub maitsemeeltele enneolematut elamust ning varustab organismi mitmete vajalike ainetega, mistõttu saab vabalt öelda, et jah, see toit aitab kaalust alla võtta küll!

Võib absoluutselt sajaprotsendiliselt väita, et saleda figuuri vastu ei ole mitte ühelgi naisel midagi ja kõikvõimalikud nipid, kuidas seda saavutada, on alati teretulnud. See soovitus siin on aga eriti põnev – juttu tuleb eksootilisest toidust, mis pakub maitsemeeltele enneolematut elamust ning varustab organismi mitmete vajalike ainetega, mistõttu saab vabalt öelda, et jah, see toit aitab kaalust alla võtta küll!

Kuid mis on see eriline toit, millest enamik ilmselt kuulnud pole ja mida Eestis lausa harukordseks delikatessiks peetakse? Õige vastus on putukad! Esmapilgul võib idee putuka söömisest küll mitteapetiitne tunduda, ent kindlasti tasub seda proovida, sest väärtuslikke aineid on putukates palju ja arvestades seda, millises suunas maailma toitlustus liigub, siis suure tõenäosusega hakatakse putukaid tulevikus üha rohkem tarbima.

Toitumisspetsialist ja Jamie ajakirja tegevtoimetaja Kätrin Karu, kes on ka menuka toiduajakirja Jamie eestikeelse väljaande tegevtoimetaja, rääkis oma kogemusest putukate söömise teemal lähemalt.

Kätrin avastas putukate söömise enda jaoks tänu tuttavale, kes neid Aafrikas korjamas käis ja kodumaale proovimiseks kaasa tõi. “Armastan alati kõike uut proovida ja nii ei saanud loomulikult loobuda ka sellest võimalusest. Putukate maitse üllatas äärmiselt positiivselt ja tegelikult olin juba varasemalt teinud eeltööd ja saanud teada, et putuka valk on väärtuslik oma täisväärtusliku aminohappelise koostise poolest ja ka rasvad on üsnagi rikkalikult oomega-3-rasvhappeid sisaldavad.”

Küsimus, millest ei saa üle ega ümber – kuidas maitseb putukaliha? “Seda peab ise proovima,” ütleb Kätrin naerdes ja lisab, “söödavaid putukaid tuntakse hetkel üle 2000 liigi ja igal liigil on kindlasti omad eripärad. Hetkel olen proovinud jahuusse, termiite, rohutirtse, ritsikaid, vaklu, võibolla veel miskit, mis kohe hetkel meelde ei tule ja juba need mõned liigid erinevad tugevalt nii maitse kui koostise poolest. Üldistades võib välja tuua, et praetult või röstitult on enamik veidi popkorni või praekamarat meenutava maitsega. Jahuna tarvitades aga saab küpsetisele omapärase pähklise maitse. Küllap ma tulevikus katsetan nendega veelgi ja kui lugeda muu maailma uudiseid, siis tehakse putukajahust tänapäeval juba üsna sama suurt tootevalikut nagu sojajahust.”

Seda, kas ka Eestis leidub putukaid, mis süüa kõlbavad, Kätrin öelda ei oska, ent ta usub, et kindlasti miskit leidub. “Kodumaiste söödavate putukate osas ei oskagi kohe nõu anda, sest meil pole seda kultuuri, kuid arvan, et eks meil leidub neid söödavaid ka kindlasti.”

Putukate valmistamine on lihtsamast lihtsam ning putukajahu saab kusjuures isegi magustoitudele lisanüansi andmiseks lisada. “Tervelt süües sobib enamik putukatest röstimiseks, praadimiseks või siis lihtsalt keetmiseks. Maitsestamiseks piisab enamasti vaid soolast ja piprast ja valmib tore vaheldust pakkuv suupiste. Tööstuslikult kasutatakse järjest enam putukatest toodetud valgupulbrit ja seda saab juba kasutada igasuguste toiduainete valmistamiseks alates dessertkreemidest ja lõpetades lihasarnase massiga – tööstuslikult toodetav tootevalik näiteks USAs sarnaneb järjest enam sojapulbrist valmistatava valikuga,” räägib Kätrin.

Kuid mil moel putukad tervislikud on? “Putukaid hinnatakse ennekõike kui täisväärtusliku loomse valgu allikaid, eriti just toidunappuses vaevlevates piirkondades, kus rahvastikutihedus on väga suur. Nende eelised teiste loomsete valguallikate ees on väike koormus keskkonnale, suur tootlikkus ja kiire kasv. Võrreldes näiteks veiselihaga on ühe kilogrammi putukavalgu kasvatamiseks vajamineva sööda vahe umbes 20kordne. Lisaks on osade liikide rasv väga sarnane kalarasvaga, kuna sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, millele omistatakse väga mitmeid tervist toetavaid omadusi.”

Ka taimetoitlane, kes liha ei söö, ent kala ja mereande küll, võiks putukaid oma menüüsse lisada. “Menüü rikastamiseks pakubki vast kõige rohkem mängulusti putukapulber, mida saab lisada väga paljudele toitudele näiteks jahu asemel või smuutidesse, nagu muid valgu- või superfoods‘ide pulbreid. Lisaks valgule ja rasvadele võib veel välja tuua chitosani, mis on putukates sisalduv väärtuslik kiudaine, aga ka kõrget mineraalainetesisaldust.”

Kuigi välimuselt ei ole putukad just kõige apetiitsemad, siis maitseomadusi selle järgi hinnata ei saa ja tuleb tõdeda, et ka hiidkrevetid, mis lausa imeliselt maitsevad, pole just kõige ilusamad mereelanikud. Kõik on kinni meie harjumustes ja tavades ning putukate osas võiks kindlasti katsetada, sest tegu on täisväärtusliku toiduga, mis võiks menüüd rikastada.

Karin Karu