VITAMIINIPOMM kööginurgas

8 kommentaari
VITAMIINIPOMM kööginurgas

Kõik on kindlasti näinud toidupoodide lettidel pisikesi karpe idudega, kuid kas te teadsite, et idusid on tegelikult üsna lihtne ise kodus kasvatada? Idud on suurepäraseks vitamiinide, mineraalide, kiudainete, ensüümide ja aminohapete allikaks ning praegusel pimedal ja külmal ajal organismile hädavajalikuks turgutuseks. Vähese vaevaga saab need pisikesed vitamiinipommikesed ka enda köögikapi peal kasvama panna – iduseemned nõuavad minimaalselt tähelepanu ning on juba 4-5 päevaga kosunud söömiskõlbulikuks.

Hortes annab nõu, kuidas kerge vaevaga ise kodus idud kasvama panna. Idude kasvukeskkonna puhul on kõige olulisem silmas pidada kolme asja: sobiv valgus, temperatuur ja niiskus. 

Idandamise ajal (2-3 päeva) tuleks idandamisanumat hoida pimedas, kuni ilmuvad idulehed. Seejärel võib iduanuma tõsta valguse kätte, kuid otsest päikest idubeebid ei taha. Ruumi temperatuur võiks püsivalt olla umbes 22 °C. Niiskuse osas nõuavad idud pisut rohkem tähelepanu. Kuna idud peavad terve kasvuperioodi püsima ühtlaselt niisked, tuleks neid mõned korrad päevas puhta leige veega loputada ning lasta üleliigsel veel ära nõrguda. Nipp: kuna loputusvesi on väga toitainerikas, ei tasu seda kraanist alla valada, vaid kasutada hoopis toataimede kastmiseks. 

Idandamiseks on eri meetodeid ja vahendeid. Koduköögis on kõige lihtsam kasutada idandamispurki või -torni. Idandamistorn võtab küll pisut rohkem ruumi, kuid samas mahutab torn rohkem idusid ning üheaegselt saab idandada mitut eri sorti seemneid. Kui idandamispurk sobib hästi ühele-kahele sööjale, siis suurema pere puhul on idandamistorn kindlasti mõistlikum valik. Vaeva nõuavad mõlemad variandid enam-vähem ühepalju.

Idandamispurk on tegelikult tavaline purk, millel on spetsiaalne sõel-kaas, et üleliigne vesi idudelt ära saaks valguda. Just sellepärast tuleb idandamispurki hoida tagurpidi, sõel allapoole. Idandamispurki tasub korraga panna 2-4 supilusikatäit seemneid, sest vaid mõne päevaga paisub see kogus mitmekordseks (paisumine sõltub seemnesordist – näiteks oad ja läätsed võivad vabalt paisuda 2-4 päevaga kümnekordseks). Lisaks loputamisele tuleks purki aeg-ajalt raputada, et kõik idud oleksid ühtlaselt niisked ning saaksid parasjagu õhku.

Idandamistorn on kolmekorruseline anum, kus saab korraga idandada mitut sorti seemneid. Paras kogus seemneid ühe korruse kohta on kaks supilusikatäit. Seemnete niisutamiseks tuleb ülemisele korrusele valada umbes pool liitrit puhast joogivett, mis siis läbi korruste alla valgub ning kõiki seemneid-idusid niisutab. Igal korrusel on ka veesooned, kuhu paras kogus vett iga kastmiskorra järel püsima jääb. Niisamuti nagu idandamispurki, tuleks ka idandamistorni mõned korrad päevas loputada, et minema uhtuda hallituseosed ning idandite ainevahetuse jäägid.

Idandamiseks sobilike taimesortide hulk on tohutu. Algajatel soovitame esialgu proovida idandada munguba, lutserni või rohelisi läätsesid. Hästi idanevad ka redise,– kapsa-, nisu-, tatra-, murulaugu-, aedoa-, herne-, päevalille– ja kõrvitsaseemned. Tasub veel teada, et kõikide läätseliste ja ubade seemneid (v.a rohelised läätsed ja munguba) on soovitatav enne tarvitamist keeta (läätsesid 2-3 minutit, ube 5-7 minutit). Samuti tasub seemneid enne idandamisprotsessi alustamist pool päeva või üle öö vees leotada.

Idud on söömiseks valmis, kui neist on saanud võrsed ehk idulehed on valguse käes muutunud roheliseks. Kuni nädal aega võib valminud idusid hoida karbiga külmkapis (külm peatab idudes kasvuprotsessi) ning sealt on neid mõnus jao kaupa võtta, et siis toitudele lisada. Kuna iga taime idul on konkreetsele taimele iseloomulik maitse, võimaldab idude kombineerimine teiste toiduainetega teha väga lahedaid salateid ja võileibu. Miks mitte puistata rediseviilude asemel võileivale hoopis rediseidusid – maitselt on mõlemad üsna ühesugused, kuid idudes on palju-palju rohkem igasuguseid kasulikke aineid! 

Proovige näiteks seda mõnusat rediseidudega võileivaretsepti retseptisahtel.ee/toeline-klassika-uues-kuues.