Kristi: kuidas üldse võiks toimida selle grill-chill värgiga?

Kui Eestimaa pikk ja külm talv saab läbi ja esimene päike piiluma hakkab, siis on väga tavaline, et aktiveerub justkui telefonimäng rohkete kutsetega erinevatele grillipidudele, et heas seltskonnas ühiselt süüa ja juua.

Enne aga, kui grilliürituste laine saabus, jõudsin endamisi mõelda, kas minu tänane teekond ja toitumisharjumused võiks minu puhul kuidagi ka grilliürituste „traditsioone“ mõjutada ja kuidas kõigele sellele üldse vastu minna, milline seisukoht võtta või kuidas üldse võiks toimida selle grill-chill värgiga. 

Pidu! See justkui tähendab alati ka suuremas või väiksemas koguses alkoholi tarbimist ning pigem on see erand, kui keegi mingil põhjusel piirdub peol vaid alkoholivabade jookide pakkumisega. Enda tutvusringkonna alkoholi tarbimise harjumuste põhjal võin öelda, et koosviibimine ilma kangema kraamita on siiski praktiliselt välistatud. Ka mulle tundus varem, et ühel grilliüritusel peab ikka ühe purgikese siidrit ka maitsvate roogade kõrvale jooma - see oli nagu kirjutamata reegel... Nüüd aga, kui mu prioriteedid on vägagi muutunud ja kui keha on harjunud hoopis teistsuguste söökide ja jookidega, pole mul suurt mõtet alkoholi järgi kätt sirutada, sest juba väga väike kogus seda kraami teeb minuga imesid. Jah, katsetasin ja see surra-murra on peas ikka väga kiire tekkima ja see tunne on üsna ebameeldiv. Järgmine päev saab olema sootuks õudusttekitav ning süüdlaseks võib pidada vaevu üht kokteili. Tundub uskumatu, aga nii on. Samas, olen inimene nagu iga teine, kes võib ka libastuda ja minna üldise massiga kaasa ning otsustada mõne alcot sisaldava joogi kasuks, kuid see on pigem väga üksik erand ja tegelikult on selle „hind“ teada. Aga näen, et järelikult on siiski vaja meil aeg-ajalt mingeid kogemusi saada, millest jälle õppida ning järeldusi teha.

Aga söök? Grillipidu ilma söömiseta, täpsemalt - liha söömiseta ei ole kuidagi võimalik! Ja see on koht, kus minu jaoks ei ole tegelikult suurt midagi muutunud.. Üritust ise korraldades või külla minnes on alati võimalik endale sobivaid roogi pakkuda või siis see parim valik kaasa võtta. Täpselt nii ma olengi toiminud ning ennast alati kanaga varustanud ning külalistele valikuna veel ka sealihast miskit head pakkunud. Ma ise lihtsalt söön sealiha vägagi minimaalselt ja kui mul on võimalus valikuks, siis loomulikult eelistan kana ning kui valikuid ei ole, siis selleks puhuks sobib sealiha ka. Õnneks aga neid juhuseid enamasti siiski ei ole. See traditsioon, et grillipeol süüakse liha kõrvale värsket salatit, on minu tutvusringkonnas väga sügavalt juurdunud ja selle üle saab ainult rõõmustada - vägagi tervislik valik ja sobib ideaalselt minu menüüsse!

Söök, jook! Aga magustoit? Viimane on leidnud ka grilliüritusel siiski koha nagu praktiliselt igal teiselgi peol.. Taas on mul põhjus rõõmustamiseks, sest vähemalt alanud hooajal olen näinud vaid ühel üritusel mingit küpsetist laual ja see oli ikka tõeline „pomm“ oma paksu nisujahust põhja ja rohke kreemi poolest, mis vist pidi kutsuma sööma rohkete värskete maasikakaunistuste pärast. Siiski mitte ja minust jäi see igal juhul lauale! Aga olen märganud, et inimesed eelistavad „imelistele küpsetistele“ erinevaid puuvilju. Mul jääb taas vaid võimalus olla selle üle ääretult rõõmus, sest näen, et inimeste valikud on oluliselt paremad, kui võrrelda eelmise grillihooajaga.  

Mõnus on tõdeda, et üsna paljud inimesed liiguvad siiski tervislikumate toitumisvalikute suunas. Ma nüüd ei oska öelda, kas see on ainult minu tutvusringkonnas nii ja kas olen mina olnud mingiks mõjuteguriks, sest ikka tuntakse huvi, mida söön jne ... või on inimesi miski muu mõjutanud. Muutused on aga toimunud ja see on äge!

90 → 73 kg

Kristi