Kristi: ma ei ole enam see suur Kristi…

Kristi: ma ei ole enam see suur Kristi…

Suur suvi on kätte jõudnud ja kui läksin kapist oma eelmise suve linasest pükse otsima, et neid rõõmsalt kandma hakata, siis hakkas piinlik, sest need hiiglaslikud püksid on mulle kuulunud… Aga ikkagi proovisin neid jalga, sest see mu algne mõte oli, aga juhtus suhteliselt naljakas lugu – püksid ei püsinud mitte mingi valemiga jalas. No ja olgem ausad, olid ikka meeletult suured küll! Ma vist ei saa veel päris täpselt aru, et ma ei ole enam see suur Kristi, et nr 46 pükse jalga topin, kui täna ostan suuruseid 38 ja 40, sõltuvalt muidugi asjast.

Suur suvi on kätte jõudnud ja kui läksin kapist oma eelmise suve linasest pükse otsima, et neid rõõmsalt kandma hakata, siis hakkas piinlik, sest need hiiglaslikud püksid on mulle kuulunud… Aga ikkagi proovisin neid jalga, sest see mu algne mõte oli, aga juhtus suhteliselt naljakas lugu – püksid ei püsinud mitte mingi valemiga jalas. No ja olgem ausad, olid ikka meeletult suured küll! Ma vist ei saa veel päris täpselt aru, et ma ei ole enam see suur Kristi, et nr 46 pükse jalga topin, kui täna ostan suuruseid 38 ja 40, sõltuvalt muidugi asjast.

Sarnane naljakas lugu oli ka bikiinidega, mis kuidagi jalas ei tahtnud püsida. Aga oligi põhjus poodi uute järgi minna ja on ikka mõnus küll, kui saab osta asju, mis meeldivad, mitte neid, mis selga mahuvad. Nii oli vanasti, täna lood hoopis paremad ja ei mingit stressi… naudin!

Pluuside ja erinevate kampsunite jm sarnase puhul kandsin numbritena varem suurusi 40; 42, tähtede järgi enamasti L. Nüüd siis olen isegi suurust 36 ostnud, kuid keskmiselt 38, tähtede järgi M, vahel S. Olen aga teinud ka avastuse, et keha siiski muutub ja ikka (õnneks!) väiksemaks, nii et proovin võimalikult vähe asju osta, sest olen päris mitmed asjad oma uuest suvisest garderoobist kokku pidanud pakkima, sest need ei „istu“ enam nii, nagu peaks. Ühest küljest positiivne, teisest küljest jälle mitte.

Mul juhtus kummaline lugu ka kahtede teksadega, mis said õmbleja juurde viidud, et need väiksemaks teha. Kõik mõõdetud – nii nagu ikka, ja läksin asjadele järgi nädala pärast. Tõmbasin siis kohapeal püksid jalga ja ilu neis küll ei olnud, sest mõlemad teksad olid inetult kottis. Õmbleja oli täiesti hämmingus ja ütles, et võttis ju nii palju kitsamaks ja oli nagu kurvameelne, et töö sai kehvasti tehtud. Ootamatult aga ütles, et ju olen siis nädalaga alla võtnud. Mul ei jäänud muud üle kui nõustuda, ja nii oligi – kilo kaalukaotust!

Kui ma varem käisin trennis ja ootasin, et ühel hetkel hakkaks treenimine ka kergemaks muutuma, sest tundus, et muudkui käin ja pingutan, lisan kordusi ja raskusi ning näen muudatusi lihastes jne.. ja kõige selle loogiline jätk oleks, et trenn peaks kergemaks minema. Aga ei, tegelikkuses ka lisaraskused ja korrektsem sooritus seda lihtsalt ei võimalda – ei mingit lihtsamat treeningut ja nüüd on ka mu mõte pöördunud. Ehk siis ma ei oota enam seda hetke, et trennis kergem oleks ja ka väga suure pingutuse juures on sellise mõttega koormust kergem taluda. Veel mõnusam ja nauditavam on see, kui füüsiliselt raske treening on ära tehtud ja mitte kordagi alla antud või soorituseks lihtsam variant valitud.

Minu algne eesmärk oli saada -20 kg, ja kaalule 70 kg – see on saavutatud! Nüüd on siis aeg n-ö parandustöödeks, ehk siis lihast kasvatada. Nüüd saab, võib ja peab, sest suurele hulgale rasvadele on tuld antud. Täna ei ole enam minu jaoks oluline number, vaid vorm! Selle nimel jätkan tööd ja peened kaalud tänapäeval suudavad ka lihasprotsendi määrata ehk siis oma tulemusi on võimalik ka numbrites jälgida. Jälgin numbreid edasi, aga tegu on väheke teiste näitajatega.

Kaal: 69 kg

Päikest ja maasikaid!

Kristi