Kristi: olen enda jaoks üks suur avastus ja muutus

Kristi: olen enda jaoks üks suur avastus ja muutus

„Ole ise muutus, mida sa maailmas näha tahad“ – minu leid sügisest 2010, kui ma turult mustikakarbiga koju jõudsin ja selle avasin… Veel tänagi on see lipik mul igapäevaselt silmade kõrgusel, aga ühel päeval, kui selle jälle avastasin, mitte selle pilguga, et jah – on mingi lipik-, siis lugesin seda tavapärasest pisut teistsuguse mõtte ja tundega.
 

„Ole ise muutus, mida sa maailmas näha tahad“ – minu leid sügisest 2010, kui ma turult mustikakarbiga koju jõudsin ja selle avasin… Veel tänagi on see lipik mul igapäevaselt silmade kõrgusel, aga ühel päeval, kui selle jälle avastasin, mitte selle pilguga, et jah – on mingi lipik -, siis lugesin seda tavapärasest pisut teistsuguse mõtte ja tundega.

Sügisel oli sellel mõtteteral minu jaoks see tähendus, et just samal päeval tegin oma tänasel teekonnal esimese kaalumise ja liitusin Kaaluabi programmiga. Praeguseks aga on see sentence minu joaks saanud väga sügavamõtteliseks ja võimalik, et see tuleneb sellest, et ma ise fännan oma tänast elustiili muutust nii-nii väga. Võiksin öelda, et olen enda jaoks üks suur avastus ja muutus! Seda selles võtmes, et minust on saanud inimene, kes armastab liikumist ning naudib iga treeningu igat sekundit! Mäletan ammusest ajast oma mõtet, kui vaatasin oma tuttavaid, kes keskmiselt 2-3 korda nädalas trennis käisid, et mulle tundus see suhteliselt aja raiskamisena ning veel see jutt, mida nad rääkisid a la stiilis, et nii mõnus ja tore – see kõik tundus mulle suhteliselt võimatu ja võlts. Nüüd siis saan aru, mida ja millest nad rääkisid – näen ise, et tõepoolest on võimalik trennitegemist armastada ning julgen öelda, et just selles osas olen muutus, mida maailmas näha tahan. Armastades liikumist, armastame ka ennast igapäevaselt enam ja enam, sest need emotsioonid ja reaktsioonid, mida keha liikumise tulemusel annab, on enamasti varem kogematud. Tänaseks on iga minu treeningkord olnud eelmistest väiksemate või suuremate nüansside poolest ikka ja jälle erinev, uus ja huvitav!

Eile oli just see päev, mil ma siis n-ö taastusin eelmiste päevade treeningutest – tegin kahel päeval järjest BodyProgressi, kulutades ühel treeningkorral üle 800 kcal. Vot see üllatas, sest eelmistel kordadel samas treeningus olen saanud pulsikella järgi keskmiseks kuluks 550 kcal. Arutasin Monicaga (minu personaaltreener), mis selle põhjus võiks olla ja kas see saab reaalne olla, ja selgus, et saab ja ongi, sest teen tänaseks kõik harjutused ja kombinatsioonid kaasa, isegi kui pulsi vahepeal kõrgeks lööb. Nii aga ei saa lõputult treenida ja peaksin jälgima rohkem laktaaditesti tulemust ja selle abil saadud pulsivahemikke. Kommenteerides aga oma eilseid mõtteid, kui ma trennis ei käinud ja taastusin, siis see päev oli mul kuidagi veider… Käisin tööl tavapärase tööpäeva, mille järgselt läksin kohe koju – justkui normaalne?! Aga nüüd siin kirjutades saangi aru, miks see mulle imelik tundus… Praeguses rütmis lähen enamasti pärast tööd trenni, ka neil päevadel võtan tee CitySpa´sse jalge alla, kui graafikujärgselt on taastumine, sest käin ujumas või saunas. Eile aga ei läinud ei ujuma ega sauna ja ikka väga veider oli see.. ei mingit füüsilist – see ei sobi mulle enam. Täna jooksen peagi PowerPlate´i ja siis jõutreening jõusaalis lisaks. Ausalt, ootan juba …

Lõpetan nüüd aga sellega, et väga mõnus on saada kehalt see info, et tal on tavapäraste raskustega, millega siiani jõutreeningus harjunud oli, liiga kerge! Nii et kettaid juurde ja muskel ning jõud muudkui tulevad!

Aga kaal ei lange… 78 kg.

 

Liikuma, sõbrad!

Kristi