Kristi: trennis hing paelaga kaelas, aga kaal suureneb…

Uskumatu, aga jälle on nädal möödas ja mul on taaskord aeg oma tegemisi Teiega, kallid buduaarikad, jagada.

Ühes varasemas blogis kirjutasin Teile, et sain kodus erinevaid harjutusi tehes seljavalu ja „kolksuvad“ ning valutavad põlved, sest koormus ja muutused olid mu kehale ja liigestele midagi uut ja talumatut. Tänaseks päevaks on need mured läinud ja seda suuresti Kaia Heinlehe abil, sest tema juhatas mind Pilatese paitavasse maailma, nagu olen ka varem öelnud.

Möödunud nädal aga oli pöördeline ja viis mind pika hüppe võrra edasi. Nimelt - sain koduseinte vahelt klubisse treenima ja selle puhul võiks ju lausa käsi plaksutada. Ja eks ma olen praegu tagantjärgi julge, nagu oleks „lõvikomme“ söönud, aga sel päeval, kui trenni läksin, oli mul pidevalt telefon käes, et Monicale helistada ja jälle midagi küsida: „Tere Monica. Kristi siin. Kas ma saan selles trennis hakkama? Ma pabistan!“ Täpselt selline arg „jänes“ ma olin ja püüdsin pilti kokku saada, kes ja mis mind ees ootab. Monica on aga hästi armsalt toetav ja loomulikult ma läksin ning tegin ära ja olen väga rahul. Ise ja üksi treenides oleks ma võib-olla totaalselt araks löönud ja treeningust loobunud. Õnneks on mul Monica Lauri, minu personaaltreener.

Naistel juba on oskus üle mõelda ja asju hulluks ajada. Mul tuli see eriti hästi välja. Ilmselt tuleb ka edaspidi... Aga õnneks ei olnud tegelikult trennis midagi jubedat ja sain tunda mõne harjutuse puhul mõtet – oh, seda harjutust ma ju tean ja oskan juba, seda harjutust tegin ma kodus ka. Pilatese harjutused on just need, mida olen kodus teinud ja mida sai nüüd ka spordiklubis tehtud. Hmm... Kodus kulutan harjutustele ilmselt maksimaalselt 15 minutit, trennis aga 55 minutit. Kohati oli küll tunne, et hing on paelaga kaelas ja tahaks lõdvaks lasta, sest kõht vibreeris nagu haavaleht ja „sink“ hakkas kergelt krampi minema. Sellisel hetkel taban end mõttelt, et olen ikka nõrguke küll ja saan isegi tigedaks enda peale, et pole end liigutanud ja treeninud, et vastupidav ning treenitud oleks. Õnneks liigun ma selles suunas, et tugevamaks saada ja mu juhtum pole lootusetu.

Tavaliselt on Pilatese treening ilma muusikata, aga treening InPilates, kus mina käisin, on muusika saatel. Jälle mõtlesin ette ja kujutasin, kuidas on võimatu teha rahulikke harjutusi muusika saatel. Aga noh, rumal mis rumal. Muusika hoopis toetas seda kava ning oli ka kõrvale ilus kuulata.

Lugejad, kes Te soovite iga nädal uusi pilte, palun saage aru, et on üsna keeruline end igal nädalal jäädvustada. Mõelge korraks endale – kas Teid on iga nädal mõne fotoka klõpsuga jäädvustatud? Kahtlen! Ja kui päris aus olla, siis mu elu on praegu nii pööraselt kiire, et on üldse hea, et oma toimetused ja tegevused siiski edukalt ühele poole saan. Saan aru, et sentence – kes teeb, see jõuab – töötab tõepoolest. Ma poleks kunagi uskunud, et keha ja meel meid toetavad nii kiire tempo ja saja tegemise juures.

Mingi jama on ka! Kaal näitab – 86 ehk siis 1 kilogramm eelmisele nädalale lisaks. See nüüd küll ootuspärane ei ole. Pead ma siiski norgu ei lase ja võidukalt edasi! 90 kg > 86 kg

Olgem tolerantsed! 

Kristi