INGA LUNGE: pole vaja pidevalt roolida silmad kinni ja gaas põhjas…

Foto: Martin Hallik

Buduaari ajakiri

Inga Lunge Buduaarile

Näitleja ja koolitaja Inga Lunge teab, et igaühel on omad kogemused ja õppetunnid. „Elu pakub mulle huvitavaid hetki siis, kui pind on jalge alt kadunud. Tänu keerulistele momentidele olen kasvanud ja õppinud maailma nägema nii, nagu näen seda praegu. Seadused, mis on täna minu jaoks olulised, ei pruugi seda enam olla homme. Kõik muutub ja täieneb,“ räägib ta.

Näe inimesi nii nagu nad on

Minu jaoks on tähtis inimestega suheldes näha neid nii nagu nad on. Püüan hoiduda andmast hinnanguid. Hinnanguid andes tõstan ennast kõrgemale, pean mingil viisil paremaks. Ma ei kergita end teistega võrreldes ega pea end ka vähem tähtsaks. Soovin suhetes aktsepteerida teisi nende veidruste ja voorustega. Inimesed on minu jaoks huvitavad. Meil kõigil on oma lugu, mis on meid kujundanud. Mul on ühtviisi huvitav suhelda nii elule alla vandunud inimeste kui ka edukaks peetavate prominentidega – mõlematelt on mida õppida.

Hetked

Ütlen endale mõttes päeva jooksul mitu korda „stopp!“ – selleks, et märgata ja salvestada hetki. Olla olemas siin ja praegu, mitte järgmise tegevuse või inimese juures. See aitab hoida kontrolli all ülemõtlemist ja muretsemist. Naudin seda, kui saan olla lihtsalt niisama, jälgida linde ja vaadata jõge, kuulata puude kohisemist, vaadata inimesele silma.

On hetki, mida tahaks pikendada, kui soovin, et aeg jääks seisma. Püüan siis olla maksimaalselt kohal nii hinge, keha, mõtte kui energiaga. Mulle tundub, et kiirustades muutub elu lühemaks. Me keegi ei tea, kui palju hetki meile antud on, kurb, kui nendest lihtsalt läbi jookseme.

Lase elul endas elada

Nii kuulsin ütlevat ühte huvitavat ja tarka naist Darshan Rogéria Cruz’i. Lase elul endas elada. Pole vaja pidevalt roolida silmad kinni ja gaas põhjas. Nii jääb palju märkamata ning juhtumata. Las elu kulgeb – kui vaja siis tüüri, kui võimalik, siis lase juhtuda. Usaldus elu vastu, usaldus enda suhtes – see ei olegi alati kõige kergem ülesanne, aga sellest sünnib enamasti midagi imelist.

Aeg iseendale

Paljud arvavad, et neil ei ole aega, et on kogu aeg kiire. Tegelikult on meil kõigil kogu see aeg, mis meil on. Me ise valime, mida teeme ja millele aega pühendame. Aeg iseendale on oluline. Arvan, et isegi kõige olulisem. Võtan väikeseid hetki märgates aja maha iga päev, võtan aega, et tegeleda nende asjadega, mis mulle meeldivad ja mis raha sisse ei too.

Korra aastas võtan aja päris maha – olen üksi, teiste inimesteta, ilma raamatu, muusika, interneti, raadiota. Lihtsalt olen. Üks päev 365-st on mul selleks, et iseennast jälgida, olla olemas, olla sellises tempos nagu olen. Kui mina iseendana ei ole paigas, siis ei ole seda ka maailm minu ümber. Kui mul on tarkust iseennast hoida, siis olen tasakaalukam nii ema, naise kui sõbrana.

Mugavustsoonist välja

Teen aeg-ajalt midagi enda jaoks uut. Astun üle mugavuse piiride ja vaatan, kuidas uues olukorras hakkama saan. On väga inimlik, et püüame end mugavustsooniga kaitsta – kõnnime samu radu, kuulame sama muusikat, ostame sama leiba, otsustame ja reageerime ühtmoodi.

Vahel on need väikesed asjad, mida ma uutmoodi või esimest korda teen. Aga iga kord märkan, et minu maailm ja arusaamine elust laieneb ja täieneb. Mõned päevad tagasi sõitsin esimest korda elus Stockholmis elektri-tõukerattaga. See ei olegi midagi erilist, kuid ma ei jäta asju tegemata pelgalt sellepärast, et neid ei ole varem minu kogemustes olnud.

Kuidas ma toimin?

Õpin ennast pidevalt tundma. Tundes ennast, saan paremini aru tegelaskujudest ja teistest inimestest. Miks reageerin nii nagu ma reageerin? Miks mulle midagi meeldib ja midagi ei meeldi? Meile ei anta eluks kaasa kasutusjuhendit, aga mul on huvitav seda vaatamata sellele tundma õppida. Õnneks on selleks aega terve elu.

Armasta

Seotuse tunne nii looduse kui inimestega. Mõistmine ja aktsepteerimine. Maailma tajumine mitte millegi võõra, vaid osana endast. See kõik loob aluse armastamiseks. Armastus ei ole minu jaoks sõltuvus kellestki või millestki. Ei ole suletud ring ega omamise vajadus. Armastada saab elu ise ja kõike, mis sellesse kuulub. Me ei ole eraldi, oleme seotud – nii lihtsalt on.