Marek Morozov: rasvavaesed toidud ei tee peenikeseks

Me liigume õiges suunas - vähem süsivesikuid, rohkem tervislikke rasvu

Aastakümneid kestnud arenenud riikide toitumisalane poliitika, mis seisneb küllastunud rasvade ja kolesteroolivastases sõjas, ei ole andnud kuidagi tulemust. Juhtunud on hoopis vastupidine, kus seistakse silmitsi rasvumise ja diabeedi epideemia ning krooniliste haiguste laialdase levikuga.

Vastupidine tõendusmaterjal on juba olemas, aga ikkagi jätkatakse vanal kursil. Põhjuseid on mitmeid: esiteks kõik see võtab aega, et teadmised jõuaksid inimesteni. Seda raskendab asjaolu, et teadlased, arstid ja treenerid, kes seda peaksid tutvustama, ei taha väga nende uute faktidega kaasa minna. See näitaks neid rumalas valguses - mida nad on aastaid oma patsientidele ja klientidele õpetanud. Teine põhjus on muidugi ärilistel kaalutlustel. Paljud toiduainete tootjad peaksid kas oma toodangu hinda tõstma või maitseomadusi muutma, mis halvendaks oluliselt nende läbimüüki. Samuti ka ravimitööstused, kes lõikavad sellest oma kasu.

Kuid riikide seas on olemas üks erand  ja see on meie naaber Rootsi. Nimelt üks väike grupp südamearste, kes koondasid oma jõud ning hakkasid faktide põhjal esitama järjepidevalt tõendeid selle kohta, et rasvase toidu söömine ei ole põhjus, miks inimeste suremus suureneb sellest tingitud haigustesse.

Mitu aastat kestnud võitlus ei olnud lihtne, kuid lõpuks toimus murrang ning faktide vastu ei saanud. Sealse terviseameti poolt 2008. aastal alustatud  muutused toitumispoliitikas on praeguseks juba vilja kandnud. Elanike tervis on hakanud paranema. Muutusi kinnitab Rootsis juba ka see, et rasvavaeste toodete läbimüük on viimaste aastatega oluliselt langenud ning täisrasvaste toodete läbimüük tõusnud. Samal ajal on aga rasvunud inimeste tõus peatunud.

Viimase küsitluse järgi on umbes iga neljas inimene Rootsis teadlik süsivesikute vähendamise ja loomsete rasvade suurendamise kasulikkusest ning toitub rohkemal või vähemal määral samade põhimõtete järgi. Paar aastat tagasi läbi viidud küsitlus Eestis aga näitas seda, et Eestlaste jaoks oli kõige tähtsam madal rasvasisaldus toidus. Seega meieni ei ole veel see sellises ulatuses jõudnud, küll aga on ka meil juba arste, toitumisnõustajaid, treenereid jne, kes on uuemad teadmised omaks võtnud ja oskavad neid soovitada.

Siinkohal ongi paslik selgitada, kuidas üldse toimub rasvumine kehas ?

Nimelt, kui sööme liigselt süsivesikuid (teravilja, puuvilja, kõike magusat), tõuseb ka meie veresuhkur kiiresti. Selle vastuseks eritab pankreas insuliini, mille peamine eesmärk on juhtida suhkur rakkudesse, kus see säilib hiljem energiana kasutamiseks. Kui rakk on täis ja glükoosi juurde ei vaja, siis lükkab see suhkru tagasi, et üleliigne suhkur rakku ei ummistaks.

Kui täitunud rakud glükoosi tagasi lükkavad, tõuseb veresuhkru tase ja seega eritub ka rohkem insuliini, mis muudab liigse glükoosi rasvaks. Kui sedasi pidevalt lasta enda kehaga toimida, siis aja jooksul tekibki rasvumine,  mille tõttu varem või hiljem ilmnevad juba sellised haigused nagu on seda südame- ja veresoonkonna haigused,  kõrge vererõhk, diabeet  jne.

Rasvumisest põhjustatud peamised haigused.

Minu poole pöörduvad iga päev inimesed, kelle peamine soov on kehakaalust alla saada. Kui ma olen neilt  küsinud, et miks, siis enam jaolt on vastused järgmised: "tahan saledam välja näha",  "elukaaslasele ei meeldi", "olen paksemaks läinud", "vanad riided ei lähe enam selga" jne. Väga harva olen kohanud kedagi, kelle peamine soov on olla lihtsalt terve,  see on ju tegelikult prioriteet number üks elus.

Siinkohal  tutvustan mõningaid haigusi, mis võib osaks saada,  kui kehakaal on rasva arvelt suurem, kui lubatud tervislik norm.

Diabeet

See on haigus, mille korral on veresuhkur pikemat aega lubatud normist kõrgem. Kui pidevalt süsivesikuterikast (eriti suhkru) toitu ja vedelikku tarbida, siis lihtsamalt öeldes pankreas väsib ning ei suuda enam piisavalt insuliini toota. Pankreas küll toodab insuliini, kuid organismi rakud ei kasuta insuliini korrapäraselt. Seda nimetatakse - insuliinresistentsuseks. Organismi rakud kaotavad tundlikkuse normaalse insuliinitaseme suhtes. See tähendab, et organism vajab rohkem insuliini, et hoida veresuhkur kontrolli all. Haigus ja sümptomid arenevad hiilivalt ning vähehaaval (nädalaid või kuid), kuna insuliini tootmine kõhunäärmest väheneb järk-järgult.

Kuidas diabeeti sümptomeid ära tunda ?

Diabeedi esmased tunnused on janu, urineerimise sagenemine, näljatunne ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Seda põhjustab insuliini puudus, kõrgenenud veresuhkur ning ketokehade (rasvade lagunemise produktide) teke organismis.

Kui tunnete endal samasid sümptomeid, pöörduge kindlasti perearsti poole kontrollimaks seda.

Kõrge vererõhk

Üks peamine süüdlane on jällegi ülekaalulisus. Sellistes tingimustes peab süda rakendama suuremat jõudu, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja hoida kudede hapnikuga varustatust endisel tasemel.

Püsivalt kõrge vererõhk on südamele lisakoormus. Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab oluliselt veresoonte lubjastumist. Kõrge vererõhu korral ei teki alati kohe enesetundehäireid ega nähtavaid haigusilminguid, kuid süda ja veresooned kahjustuvad siiski. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad ka lisaks muude elundite kahjustused pöördumatuks.

Kui süda teeb lisatööd, et suruda verd läbi ahenenud veresoonte, südamelihas pakseneb. Selle tagajärjel halveneb südame hapnikuga varustatus. Südamelihase paksenemise korral ei suuda südant hapnikuga varustavad veresooned tagada südameseina küllaldast verega varustatust ja südametöö kahjustub, mille tulemusena võib tekkida infarkt.

Insult

Insult on ootamatu algusega äge haigus, mille puhul tekib erineva raskusastmega ajutegevuse häire. Insuldi põhjuseks on kas verevoolu vähenemine või lakkamine või ka veresoone lõhkemisest tingitud verevalandus mingis ajuosas.

Veresoonte kroonilise põletiku üheks tekitajaks on lihtsalt öeldes rafineeritud lihtsüsivesikute üleküllus (suhkur, jahu ja kõik neist tehtud tooted) ja liigne oomega-6 taimeõli tarbimine, mille hulka kuuluvad soja-, maisi ja päevalilleõli ning mida leidub paljudes rafineeritud toitudes.

Üks Ameerika tuntud südamekirurg on tabavalt kirjeldanud veresoonte põletiku sõnadega :

„Kujutlege hetkeks jäikade harjastega pintslit korduvalt enda pehme naha vastu hõõrumas, kuni nahk hakkab punetama ja peaaegu verele läheb. Sa jätkad seda igapäevaselt mitu korda päevas viis aastat järjest. Kui organism suudab selle valuliku hõõrumise välja kannatada,  jääks ikkagi alles veritsev, üles paistetanud ja nakatunud ala, mis iga järgneva vigastusega üha hullemaks muutub ja varem või hiljem kurvalt lõpeb.“

Loomulikult nende haiguste põhjustajaid peale vale toitumise on veel mitmeid, nagu näiteks suitsetamine, narkootikumid, alkohol, stress. Kuid toiduga oskuslikult kombineerides on võimalik kõiki neid loetletud haigusi ennetada kontrollides oma veresuhkrut ja energiataset, hoida oma kehakaal normis ning tunda ennast läbi selle tervena nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Järgneb…

Marek Morozov

Toitumisnõustaja/Personaaltreener

www.kehavormi.ee