Joogatreener Annika Nõmbergi sissejuhatus meditatsiooni

15 kommentaari
Joogatreener Annika Nõmbergi sissejuhatus meditatsiooni

Järgnev põhineb Babaji Kriya-jooga teadmistel, mida olen õppinud kümme aastat oma õpetaja Ingvar Villido juures.
Nagu paljud mõisted meie kultuuris, on meditatsioon sõna, mida teavad kõik, tegelikku sisu väga vähesed, ja päriselt kasutada oskavad vaid mõned üksikud.

Järgnev põhineb Babaji Kriya-jooga teadmistel, mida olen õppinud kümme aastat oma õpetaja Ingvar Villido juures.
Nagu paljud mõisted meie kultuuris, on meditatsioon sõna, mida teavad kõik, tegelikku sisu väga vähesed, ja päriselt kasutada oskavad vaid mõned üksikud.

Samas on see protsess, mida me kõik iga päev kasutame, ise seda teadmatagi. Nii nagu iga nähtus maailmas, on meditatsioon tegelikult midagi väga konkreetset. Selle mõistmiseks peab alustama natuke kaugemalt.

Iga inimene tahab olla õnnelik, tark ja edukas. Et oma elukvaliteeti igal tasandil tõsta, peab inimene õppima OMA ELU JUHTIMA.
Selleks omakorda tuleb tundma õppida vahendit, MIS SEOB SIND ELUGA.

Selle vahendi nimi on TEADLIKKUS. Babaji Kriya-jooga ongi õpetus teadlikkuse kasutamisest.
Teadlikkus on miski, mis väljub Sinust-Teadvusest ja suhestub elus toimuvaga kolme, tavaliselt ülikiirelt üksteiseks ülemineva protsessi – KONTSENTRATSIOONI, MEDITATSIOONI ja SAMADDHI kaudu. Kontsentratsiooni faasis su teadlikkus jääb pidama mingile nähtusele – vastava objektiga tekib kontakt, ta justkui tuleb esile, kõik muu taandub, muutub taustaks. Kontakti püsides sa häälestud sellele objektile, hakkad teda kogema, temast tulev info hakkab sind mõjutama – toimub osaline samastumine, libisemine meditatsiooni faasi. Püsides selles kontaktis ja häälestudes veel enam sa samastud sellega täielikult, millel sa enne mediteerisid, sa UNUSTAD ENNAST ÄRA ja KOGED SEDA OBJEKTI ISEENDANA – saavutad sellega samaddhi.

See toimub iga inimesega kogu aeg.
Sa pidevalt koged midagi, elad midagi läbi, tihti ei pane seda ise tähelegi. Samas on see ju ei rohkem ega vähem kui SINU ELU sel hetkel. Taipad? Nii kulgebki kõige tavalisem igapäevaelu – täielikus automatismis:
* sa ei ole teadlik ei vahelduvatest objektidest, MIDA sa koged,
* ei teadlikkusest, LÄBI MILLE sa koged
* ja täiesti paradoksaalsena oled sa kõige vähem teadlik ISEENDAST, KES kogeb.

Kõige igapäevasem elu polegi muud kui SUNDMEDITATSIOONIDE ja -samadddhide rida ühelt tundelt/mõttelt teisele. Sa nagu ajad ennast pidevalt sassi – piltlikult öeldes mängid tuulekest, kõrrekest, paremal päeval lillekest ja halvemal solgipange – oled kurb ja rõõmus, vihane ja rahulolev… Ja nii on 300 erinevat “sind“ –  nagu kannataksid pideva multiskisofreenia käes. Ja meie kultuurikontekstist lähtuv eneseabi sisuliselt õpetab olema rohkem lilleke ja vähem solgipang.

Nii jääb meie üldmulje elust; me püüame küll pidevalt midagi korraldada ja paremaks muuta, aga ilma teadlikkuse tundmaõppimiseta on see äärmiselt ebaefektiivne. Joogid peavad sellist elamisviisi haletsusväärseks – inimese vormi raiskamiseks, magamiseks ärkvelolekus. Nii inimene lihtsalt elab oma elu läbi, teadvustamata, kes ta tegelikult on ja mis asja siin maa peal ajab. Samas pole justkui ka ühtegi alternatiivi.
Tegelikult on.

Joogid on avastanud, et TEGELIK INIMENE ON TÄIESTI STABIILNE, kogu aeg ühes ja samas seisundis – TÄIUSLIKKUSE SEISUNDIS SATCHITANANDAS, mis kogemusena sisaldab endas kõike, mida iga inimene läbi elu läbi kõikide oma tegevuste tulutult otsib.
Sisuline kriya-jooga inimese jaoks algabki hetkest, mil Õpetaja, kes ise elab satchitanandas, annab õpilasele selle seisundi kogemuse – et õpilase usk asenduks kogemusega, et see tõepoolest on olemas, tegu pole muinasjutuga õnnemaast. Edasine – kõik joogalikud praktikad – KRIYAD – on abivahendid, et see seisund saavutada püsivalt.
Kuna kõik kriyad juba EELDAVAD TEADLIKKUSE KASUTAMIST, saab KONTSENTRATSIOONI omandamisest – OMA TEADLIKKUSE VALDAMA ÕPPIMISEST – see pudelikael, mida läbides õpilasest kas saab joogi või mitte, sa kas õpid oma elu juhtima või mitte.
Alles selles kontekstis omandab mõtte joogide kuldlause –

ÕNNE HULK INIMESE ELUS ON PROPORTSIONAALNE TEMA DISTSIPLIINIASTMEGA.
(Distsipliinil sügavaimas tähenduses pole mingit pistmist vägivallaga enda suhtes.)
Püsiv õnn ja rahulolu lihtsalt ei ole võimalik ilma kontsentratsioonivõimeta; tehniliselt ei ole võimalik.
MEDITATSIOONID tehnikatena hakkavad tööle proportsionaalselt kontsentratsioonivõime väljaarendamisega.
MEDITATSIOONIDE kasutamine baseerub teadmisel, et keskendumine vallandab jõu kontsentratsiooniobjektist ja selle intensiivistumine hakkab sulle mõju avaldama. Teades sulle hästi mõjuvaid objekte, saab ju seda teadmist nutikalt ära kasutada. Meditatsioonidel on alati väga spetsiifilised eesmärgid – näiteks äratada ja välja arendada mingi peen emotsioon, ravida füüsilist keha, korrastada mõistust, arendada ettekujutlusvõimet – üldistatuna, et viia kõik enda juurde kuuluv kooskõlla, harmooniasse loodusega.
KANNATUS eelneva valguses on rumaluse tulemus – VALIKU VIGA.
Sa oled (kogemata) hakanud mediteerima valu põhjustaval objektil, oled nii lummatud objekti mõjust – mediteerid sellel nii ennastunustavalt, et PEAD ENNAST TEMAKS: “ma olen nii kurb…“ näiteks. Mitte kõik objektid ei mõju sulle hästi.
Enne, kui saad hakata tõeliselt mediteerima, tuleb õppida MITTEMEDITEERIMA – lahti laskma objektist, mida sa kogeda ei taha.
Kriya-jooga õpetab sind INIMESEKS – kes on võimeline VALIMA, mida ta läbi elab.

Kuna kriya-jooga on läbi ja lõhki rakendusteadus, siis need, kes tabasid ära selle teadmise elumuutvat potentsiaali, proovige astuda esimene samm:
PRAKTIKA TEADLIKKUSE ÄRATUNDMISEKS
Istu mugavalt, sule silmad, siruta lülisammas, lõdvestu
Vii oma teadlikkus istumisest tekkivale survetundele keha põhjas.
Hetk tagasi polnud seda kohta sinu jaoks olemaski, hetkel on see ainus asi, mis sul on; kõik muu on taustal, teisejärguline. Taipa seda. Taipa ka seda, et sina justkui vaatad seda tunnet ülevalt alla ja ainus, mis teid ühendab, on teadlikkus.
Lõpeta see kontakt, lase objektist lahti ja vali järgmine – õhu libisemine ninasõõrmes näiteks.
Mis juhtus eelmise objektiga? Seda sama hästi kui ei ole sinu jaoks enam.
Nüüd püsi uuel objektil… ja sa avastad, et SA EI SAA SEDA TEHA, see ülimalt primitiivne tegevus muutub peagi üle mõistuse keeruliseks, suisa võimatuks. Mõista, kui absurdne olukord – sa hakkad tegema hoopis midagi muud ja ei pane seda isegi tähele. Aga nii juhtub ju elus ka, kogu aeg juhtub.

See lihtne kriya annab sulle kogemuse su hädade juurpõhjusest – SU TEADLIKKUS EI ALLU SULLE, täpsemalt allub vaid väga lühikest aega.
Ainus võimalus oma elu juhtima õppida on õppida VALDAMA oma teadlikkust.
Ainus tee selleni on kontsentratsioon. Teist teed ei ole.

Kui sa arvad, et kontsentratsiooni harjutamine sulle ei sobi, pole sul vähimatki lootust jõuda stabiilsuseni. Minu Õpetaja sõnadega – mine mängi veel natuke.

Annika Nõmberg
Buduaar Shopping No13