Armastuse liigid

8 kommentaari

Kõige eredamalt ja intensiivsemalt tunneme erootilist armastust ja
sageli usume, et paarisuhtes on see ainuõige. Kui aastatega selle tunde intensiivsus väheneb
või sootuks kaob, arvatakse tihtipeale, et armastus on otsa saanud ning
minnakse uutele jahimaadele või elatakse edasi ühiste laste, kohustuste ja vara näol tihedalt
kokkupõimunud elusid, sest lahkumine oleks liiga vaevanõudev ja/või
juriidiliselt keeruline.
/Tekst: Katrin Niit/

Kõige eredamalt ja intensiivsemalt tunneme erootilist armastust ja sageli usume, et paarisuhtes on see ainuõige, -võimalik ja teatud mõttes kohustuslik liik. Kui aastatega selle tunde intensiivsus väheneb või sootuks kaob, arvatakse tihtipeale, et armastus on otsa saanud ning minnakse uutele jahimaadele või elatakse edasi (vahel küll teineteisest teadlikult mööda) ühiste laste, kohustuste ja vara näol tihedalt kokkupõimunud elusid, sest lahkumine oleks liiga vaevanõudev ja/või juriidiliselt keeruline.


Vanad kreeklased eristasid armastusel üle kümne liigi,
tänapäeval on neid enimlevinud kategooriaid vähendatud kuuele. Neli esimest liiki on esindatud ja olulised igas toimivas paarisuhtes. Neist neljast esimene on domineerivaim just suhte algusaegadel.


Eros
– kõige tuntum armastuse liik, on kirglik, seksuaalne, rõõmuküllane, naudingut pakkuv ja energiarikas. Seda tuntakse väga erilise partneri vastu.


Storge
– sõbraarmastus, õe-vennalik, sügav ja eriline sõprustunne, kus jagatakse partneriga oma mõttemaailma ja vaimseid huvisid.


Agape
– isetu, õrn, andev, alluv. Tahe anda ja teha teisele head. Oluline on hingeline side. Hoolimine võib olla nii altruistlik, et partneril lastakse minna kui see on talle parim.


Pragma
– armastuse pragmaatiline pool. Kohusetundlik, realistlik, sobivusel ja tahtel põhinev kooslus. Ei idealiseeri partnerit, näeb ja aktsepteerib teda sellisena nagu ta on.


Mania
– kinnisideeline, sõltuvuslik, omamishimuline ja armukade. Need tunded on esindatud peaaegu kõikide vastarmunud paaride juures.


Ludus
– mänguline, lõbus, kergemeelne, kohustuste- ja pühendusevaba armastus. Sellist tunnet võib tunda mitme inimese vastu korraga.

Et ülaltoodud paremini mõista, toon teieni selle teema kohta kunagi arvutisse salvestatud, kahjuks küll anonüümse, kuid siiski mõtlemapaneva ja huvitava kommentaari, kelleltki tundmatult meesterahvalt.


Vana mees, Delfi 07.10.2006 13:16

“Õnn, õnnelik olemine, sõltub otseselt armastusest ja ainult armastusest. Eranditult, nii meestel kui naistel. Ainult meestel ja naistel on natuke erinevad ootused ja vajadused armastuse erinevate komponentide järele. Perekonna või laiemalt kooselu seisukohast on olulised neli armastuse komponenti: eros, storge, pragma ja agape. Kaks neist on mõistuse ja tahtega mõjutatavad, kaks mitte. Eros on see, mida nimetatakse armunud olemiseks. See on siis kui katus sõidab ja kogu maailm on südamekesi täis. Naistel on üldiselt see tunne tugevam ja kestab kauem. Mehed saavad kergemini "kähkukaga" hakkama. Sellepärast kipuvad naised tihti romantikat ja seksi kooselus üle tähtsustama. Naised kipuvad erose perioodi kunstlikult pikendama – ehivad ennast ja lavastavad romantilisi situatsioone. Üritavad iga hinna eest oma partneris erootilisi tundeid lõkkele puhuda ja satuvad paanikasse kui partnerid aina külmemaks ja ükskõiksemaks muutuvad. Erost ei saa kunstlikult tekitada.

See armastus, mida mehed vajavad on hoopis storge. See on see tunne, mis liidab häid sõpru. Meestel on see tunne tugevam ja ka vajadus selle järgi suurem. See ei ole seesama mis on kambavaim, kambavaim on teine teema. Jutt on sõprusest. Poiste (ka omavaheline) sõprus on palju tugevam ja püsivam kui tüdrukutel.

Pikema kooselu jooksul tuleb mängu pragma. See on see armastus, mis käib kõhu ja rahakoti kaudu. Ja mitte ainult. See on positiivne vastastikune sõltuvus. See puudutab ka ühiseid kohustusi. Kohustusi laste, kodu, majandusliku olukorra eest. Pragma on mingil määral mõistuse ja tahtega mõjutatav. Ja mitte ainult delfi naisteka stiilis soovituste abil, et toida meest ja kaunista kodu ja sellega köidad mehe enda külge. Või vastupidi, et köhi pappi ja lase naisel shopata, siis saad omale truu ja alandliku tibi. Pragma abil saab mõjutada ka iseenda tundeid. Mees peab suutma pragma abil "taluda" naise teinekord ülevoolavid hellusehetki ja naine peab suutma olla oma mehele sõbraks, nõuandjaks ja usaldusisikuks ka neis küsimustes, mis naisele endale tähtsusetud ja tühised tunduvad. Pragma (ikkagi armastus) aitab taluda raskusi: mis parata, selline ta on, aga sellisena ikkagi imearmas.

Neljas, kooselu tugevasti mõjutav armastuse komponent, on agape. See on ennastohverdav armastus. Kui pragma on omane peamiselt meestele, siis agape on rohkem naistele omane armastuse komponent. See on see, mis teeb naisest perekonnas Ema. Kuid ka see, mis paneb naise aastate viisi joodikust mehe peksu ja mõnitamist taluma, kuid ikkagi oma meest armastama. Viimasel juhul kalduvad naised ise arvama, et see on pragma (majanduslik ja moraalne sõltuvus oma mehest), kuid tegelikult on see nende endi ohvrimeelne armastus. Pragma on hoopis see, mis joodikust mehe ikka ja jälle vastikuks muutunud naise juurde tagasi toob.

Et teoreetiline jutt poolikuks ei jääks, siis mainin ära ka kaks ülejäänud armastuse komponenti (ladina keelele tuginedes). Need on ludus ja mania. Need on need, mis viivad mehi mängupõrgusse ja panevad naisi rock-staaride järgi õhkama. Kahtlemata on sellisel moel armunud mees kasiinos või teismeline plika rock-saarilt autogrammi saades õnnelik. Kuid see pole see õnn, mida saaks mehe (või naise) õnneks pidada. Kõik mu jutt ei ole mitte pelgalt teoreetiline, vaid ise-enda poolt praktikas järgi proovitud. Võib olla on mul lihtsat vedanud, kuid juhtus nii, et ma olin oma abikaasaga tuttav aastaid enne armumist. Ta oli mu noorpõlve sõbra õde ja me olime head sõbrad enne erose saabumist….

Kui kirgliku armumise tunne lahtuma hakkas, ei jäänud meie vahele tühjust, mida oleks pidanud paaniliselt storge ja agapega täitma hakkama. Sõprus ja vastastikune usaldus jäid alles. Lapsed, kohustused, unistused ja eesmärgid lisasid meie suhetesse mõõdukal määral nii pragmaatilisust kui ohvrimeelsust.
Nüüdseks me oleme abielus olnud 30 aastat. Meil on neli (juba täiskasvanud) last. Ja ma olen terve oma elu olnud õnnelik. Mehena.“

 

/Tekst: Katrin Niit/