Eesti tantsija Beyonce Knowles`i tantsutüdrukuks?

Kauge ja kättesaamatu tundub meile staaride maailm, see mida me näeme muusikakanali  MTV vahendusel ja see, mis toimub teisel pool ookeani. Veelgi ebareaalsem tundub nendega koostööd teha. Kes siis ei sooviks Gwen  Stefani pilusilmne tantsutüdruk olla või Madonna taustalauljana karjääri teha? Olete kunagi mõelnud, et mida selleks tegema peab ja kuidas mõnel inimesel nii veab, et ta saab töö, millega reisib mööda maailma, ööbib vaid parimates hotellides, kohtub megastaaridega ja nagu sellest veel vähe, saab palka nii, et maa müriseb. Jah, tundub tõesti väga kauge unistus.
Kuid kui hingest midagi väga tahta ning selle poole püüelda, ei ole ju miski võimatu. Meie oma tüdruk, Eestis hästi tuntud tantsija Eva Ottas võttis südame rindu ja läks unistuste tööd püüdma.
 
Millega sa tegeled Eestis?
Töötan nii tantsu- kui ka aeroobikatreenerina.

Miks otsustasid just Ameerikasse minna ?
No kõigepealt Ameerika on minu lemmikmaa ja sinna lähen alati kui saan,  teiseks on seal maailma parimad tantsuvõimalused ja nüüd konkreetselt võtsin eesmärgiks minna New Yorki  Broadway Dance Centerisse ennast koolitama ja täiendama, osalesin välisõpilastele ettenähtud tantsuprogrammis.

Kuidas sulle seal meeldis? Kas tantsijad on head?
Ütleme nii, et asju, mis ei meeldi, on alati vähe. Aga tantsijad on seal üldjuhul väga heal tasemel. Muidugi kui nö harrastajate trenni sattuda, siis on tase seinast-seina, aga konkreetselt trennides, kus käivad inimesed, kelle eesmärk on professionaalne tantsimine, siis nende tase on väga-väga hea, nad on hea klassikalise baasiga ja võimelised kõike tegema.

Kuidas jõudis sinuni info selle kohta , et Beyonce otsib tantsijaid?
Mina leidsin selle info tantsijatele mõeldud interneti portaalist, kus on töökuulutusi ja auditioneid palju.

Kas seal on selliste megastaaride castinguid palju?
Ameerikas kindlasti palju, aga konkreetselt New Yorgis muidugi vähem, kui showbusinessi linnas LA’s.

Millised nõudmised tantsijatele olid? Kas kõik said selles osaleda?
 Kuna tegemist ei olnud videote castingutega, vaid Beyonce otsis tantsijaid oma maailmaturneele, siis tal oli neid ka palju vaja, nii et avatud oli see kõigile, et võimalikult palju erinevaid inimesi saada. Ehk siis rassilist ega rahvuselist kriteeriumi polnud, mis muidugi eestist tulijale on hea, sest ega seal USA-s nad väga ei viitsi välismaalastega tegeleda ja neile erinevaid lubasid hankida.

Oli sul hirm ka kui jõudsid kohele, oli rahvast palju? Mis mõtted sul peas olid? Kaua ootasid?
 Eks ikka, mitu päeva ennem juba shoppasin riietust kokku ja mõtlesin kõik läbi, ehk siis valmistusin korralikult. Korra käis mõte peast läbi, et läheks varem kohale, aga miskipärast arvasin, et ega palju rahvast ikka pole, see oli suur viga, sest kohale jõudes oli järejekord ulatunud 55endalt tänavalt 56ndale, ehk mis on päris pikk. Mõte oli ainult selles, et appi kui palju häid tantsijaid on, mis tegelikult osutus ehmatuseks, sest palju oli ka nö halbu tantsijaid. Enne kui uksest sisse sain, ootasin umbes 6 tundi ja külm oli ka.

Kas inimesed olid omavahel sõbralikud või valitses suur konkurentsi õhkkond?
 Eks kõik ikka mõõtsid üksteist üle ja vaatasid, et palju kellestki võiks konkurentsi olla, aga kuna oli külm ja järjekord pikk, siis pigem vaadati üksteist kui kaaskannatajat ja jagati infot ja räägiti nö kuulujutte, mis keegi selle auditioni kohta kuulnud on.

Mis tuli teha katsel?
 Põhimõtteliselt pidi olema kullinägemine ja mega kuulmine, sest rahvast oli niiii palju, et koreograafi ees ei näinud ega kuulnud ka samme, mida ta õpetas, ehk siis kohapeal kuidagi nägid, hiljem püüdsid ruttu omandada ja õigel ajal valmis olla oma esinemist näitama. Riietus oli igal ühel oma valik, oli väga üleslöödud inimesi ja oli täitsa tavalisi teksades inimesi, aga üks kriteerium oli- naised pidid kandma kontsasid. Eks üritasin riietuda nii, et võimalikult hästi silma paistaksin ja meelde jääksin. Roosa on mu lemmikvärv ja seda segatuna mustaga ka kandsin, et oleks korralik aga ka natuke meeldejääv, sest nagu ma hiljem ka õppisin, et koreograafidele meeldib, kui kantakse musta, mis pidi olema korralik ja sellega ei saa väga puusse panna. Muidugi kõlas ainult Beyonce muusika, minu katsete ajal oli selleks De javu lugu. Tuli tantsida üle saali väikese tantsujupi, mis sisaldas nii hüppeid, kui ka piruette.

Kas Beonce tuli ise ka kohele? Oli ta terve katsete aja seal?
 Kuna ei arvatud, et see audition nii kaua kestab ehk õhtuni välja, siis Beyonce ise tuli kohale meestevooruks, et poisse üle tsekata  aga naistevoor veel käis ja need viimased õnnelikud, kes ära viitsisid järjekorra oodata, said esineda konkreetselt temale. Ütlen ausalt, et mul pole vist kunagi jalad nii värisenud, kui siis, sest ausalt öeldes paremat publikut, ei oska ma küll enam tahta kui see on Beyonce oma meeskonnaga. Ja imekombel ta vaatas ka kõiki üle, et ei haigutanud, ega pirtsutanud. Ja tüdrukud võin öelda, et TV-s vaadates on Beyonce mega ilus, aga samas on ta nagu kõik meie, täitsa tavaline, ainuke vahe on see, et ta on Beyonce.  Tahaks väga pilti siia lisada, aga meil niigi tegelikult sõimati ka auditioni ajal koreograafi poolt nägu täis, sest kõik inimesed koondusid Beyonce laua ette, et temaga rääkida jne, nii et pärast seda ei julgenud enam väga vaadatagi ta poole.

Kuidas valiti välja parimad?
 Pärast oma katset tuli oodata reas kuni kõik, kes jõudsid ühe loo ajal üle saali tantsida, olid lõpetanud ja siis tuli koreograaf juurde ja sosistas kõrva, kas „nägemist” või „palun tule tagasi”. Ma olin piisavalt õnnelik, et kuulda seda viimast.

Räägi teisest katsest, mis Teil tuli teha?
 Teisel katsel oli juba vähem rahvast ja põhimõtteliselt tuli lihtsalt üle saali kõndida, aga…. Oleks see vaid nii lihtne, tuli teha täpselt Beyonce kõnnakut, millega minu arust said hakkama küll mõned üksikud.

Kas teisele katsele pääsesid vähesed?
Kui esimesel korral oli ooteaeg kuskil 6 tundi, siis teisel katsel tuli oodata kõigest 30 min, nii et jah, ega seal enam palju inimesi polnud.

Millised olid parimad, erinesid nad kuidagi massist?
 Oli neid,  kes olid väga väljakutsuvalt riides ja neid, kes samas täitsa tavalised. Kui nii rääkida, siis üldse oli katsetel vähe valgeid inimesi, enamus olid kõik mustanahalised, ja paljud, kes juba teisest voorust lõppu pääsesid, olid  mustanahalised ja nägid suht Beyoncelikud välja ka.

Kuidas tundusid meestantsijad?
 Kui naiste seas oli nii häid ja halbu tantsijaid, siis mehed olid küll kõik tasemel ja enamus neis breaktantsijad.
Levib jutt, et megastaaride taustatantsijad peavad lopsakamad olema kui staar, et viimane ikka kõige peenikesem laval tunduks.

 Mis mulje jäi, vastab see tõele?
Seda polegi kuulnud, ma olen pigem kuulnud seda, et nad ei tohi jällegi paremini tantsida kui esineja. Aga kehakaalul ma küll seal mingit vahet ei näinud, edasi said nii suured kui ka peenikesed tantsijad ja mõned lausa ikka päris suured. Et täitsa kirju seltskond. Aga täiesti kindlasti võib see nii olla.

Nägid sa neid, kes edasi pääsesid? Oli see lõplik otsus või tuli ka kolmas, neljas jne katse?
 Eks seal kindlasti läks neid katseid edasi, aga juttude järgi oli seal 3 katset.

Kuidas jäid rahule selle kogemusega?
 Mega super, kui mind esimene õhtu tagasi kutsuti, siis oli küll tuju hea ja super-lahe olla ja fantaasia hakkas ka lendama, et mis siis saab kui saangi tantsijaks.

Kas nüüd tundub töö maailmas kuulsate inimestega kättesaadavam?
 Seda kindlasti mitte, pigem veel hullem, sest nägin ära, mis konkurents selles vallas toimub ja lisaks sellele, et neid magusaid kohti saada, ehk siis videod ja tuurid, peab sul ikka oma agent olema, kes sulle kõike seda ajab. Et aga agent saada…. Peab meeletult trenni tegema ja super hea tantsija olema.

Kuidas hindad eestlaste taset tantsijatena?
Tase on eestis hea, kui jälgida ainult eestis toimuvat, aga kui võrrelda seda USA-ga, siis ausalt taset pole, sest meil on tantsud väga lihtsad ja tehnikat ei õpita, tahetakse kogu aeg kergema vastupanu teed minna. 

Millised on su edasised plaanid?
 Eks elu näitab. Aga tegelikult tahaks eestis palju tööd teha ehk siis tuua palju uusi tuuli siia maale. Panna inimesi teismoodi trenni tegema, mitte eesti moodi, mis on 1 tantsukava, mida õpitakse terve aasta, vaid õppimistehnikat muutma ja panna inimesi kiiresti oma oskusi arendema (appi kui pikk tekst tuli) ja kindlasti veel rohkem reisida ja erinevaid trenne võtta igal pool maailmas.

Kui mõnel tekkis huvi ja soov ka sedasi ennast proovile panna, siis mida soovitad teha?
Proovida, mitte araks lüüa, lihtne on diivanile istuma jääda, aga kindlasti proovida. Uurida, infot on palju, aga ülesse leida raske, nii et netti ja kindlasti TRENNI, ilma selleta ei saa.

Paljud soovivad kindlasti sinu juurde nüüd tantsima tulla, kus sind näha saab ja kus saab sinu käe all õppida?
 Show-jazzi laadseid trenne viin läbi Stiletto dance and fitness lounges ja hiphop treeninguid Studio One’s.
 
 
 

Mari Ojasaar
[email protected]