Milleks sulle emotsionaalne intelligentsus?

Milleks sulle emotsionaalne intelligentsus?

Viimasel ajal on IQ (intelligentsuse kvantiteedi test) kõrval hakatud palju rääkima ka emotsionaalsest intelligentsusest (inglise keelse lühendiga EI). Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. 

Viimasel ajal on IQ (intelligentsuse kvantiteedi test) kõrval hakatud palju rääkima ka emotsionaalsest intelligentsusest (inglise keelse lühendiga EI). Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada ning aina rohkem mängib see rolli nii hea töökoha saamisel kui ka laiemas plaanis õnnelikuks olemisel.

Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima.  See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks.

Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on emotsionaalne intelligentsus olulisemgi kui IQ.  Tema arvates sõltub emotsionaalse intelligentsuse tasemest see kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse tal hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.

Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda.

Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast

1. Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine.
2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu.
3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja  kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde.
4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada.
5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel.

Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?

Emotsionaalne tervis on üldse kõiksugu õppimisvõime aluseks. Koolis on lastel hea õppeedukuse jaoks tarvis teadmist KUIDAS õppida? Selle teadmise aluseks on enesekindlus, uudishimu, tahtmine, enesekontroll, oskus seoseid leida, suhtlemisoskus, koostöövõimekus.
Õpilane kes õpib esmalt ära selle, kuidas õppida, on lõppkokkuvõttes palju edukam.
Olles saavutanud emotsionaalse intelligentsuse, võid kindel olla, et oled elus teistest edukam ja saavutad igas valdkonnas rohkem. Lastele emotsionaalset intelligentust juba varakult sisendades, hoiate ära paljud probleemid, mis nende kasvueas tekkida võivad (depressioon, narkootikumide ja alkoholi tarbimine, madal enesehinnang jne).

Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?

1) Õpi tundma oma emotsioone. Keskendu pigem oma emotsioonidele kui teistele inimestele ja olukordadele.
2) Erista mõtted tunnetest.
3) Võta enda tunnete eest suurem vastutus.
4) Kasuta oma tundeid otsuste tegemise abistamiseks.
5) Hinda ka teiste inimeste tundeid.
6) Ole laetud positiivse energiaga ning ära kasuta energiat viha välja valamiseks. Üleüldse väldi viha ja vihastumist.
7) Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet, rõõmu, toetust.
8) Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama.
9) Ära kontrolli või hinda teiste tundeid.
10) Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad.

 

 Buduaar.ee