Rotiaasta: Aga mida me rottidest teame?

13 kommentaari

Rott ennustab kevadet, uuendusi, arengut ja edusamme. Kuna seekord on
tegu maaroti aastaga, langevad ka kõik loomingulised impulsid viljakale
pinnasele ning võivad edukalt idanema minna. Rotiaasta pakub häid
võimalusi ametialase edu saavutamiseks, uude koju kolimiseks või
värskete suhete loomiseks — kuid kas ka kõigile iidse loomaringi
esindajatele? /Tekst: Maily Kivilo/

Rott ennustab kevadet, uuendusi, arengut ja edusamme. Kuna seekord on tegu maaroti aastaga, langevad ka kõik loomingulised impulsid viljakale pinnasele ning võivad edukalt idanema minna. Rotiaasta pakub häid võimalusi ametialase edu saavutamiseks, uude koju kolimiseks või värskete suhete loomiseks — kuid kas ka kõigile iidse loomaringi esindajatele?

ROTT
1912 – 18.02.1912 – 05.02.1913
1924 – 05.02.1924 – 23.01.1925
1936 – 24.01.1936 – 10.02.1937
1948 – 10.02.1948 – 28.01.1949
1960 – 28.01.1960 – 14.02.1961
1972 – 15.02.1972 – 02.02.1973
1984 – 02.02.1984 – 19.02.1985
1996 – 09.02.1996 – 06.02.1997

Üldiseloomustus:
Kui oled sündinud Roti märgi all, siis oled just selline, kellest kõik vanemad unistavad. Sul on piisav ettekujutlusvõimet ning tarkust, mille abil liigud edukalt edasi nii ärimaailmas kui ka poliitikas. Paljud Rotid on ka näitlejad. Rott on kindel ja truu sõber, vahendab Vara. ee Horoskoobikeskus .

Iseloom:
Rott on oma kavalusega õigustatult loomamärkidest esimesel kohal. Rott oskab hinnata kiirelt olukordi ja neile olukordadele vastavalt ka reageerida. Rott on intelligentne, auahne ja teiste poolt hinnatud. Rott võtab tihti teiste ideid ja mõtteid oma nimele. Sellega peaks Rott olema väga ettevaatlik, kui ei taha oma sõpru ja kolleege eemale peletada. Rotile meeldivad väga peod ning ta püüab nendest maksimaalselt osa võtta. Rott võidab inimeste poolehoidu pidevate komplimentidega. Ehkki Rott tundub pideva seltskonnainimesena, vajab ka tema turvalisust ja kaitset.

Armastus:
Rott on kirglik ja ei karda kunagi oma sügavamaid tundeid avaldada. Kuid samas vajab Rott täielikku hoolitsust või muidu muutub Roti jaoks armastus vastumeelseks.Rott armastab elu nautida ning võib samas olla ka väga sarmikas.

Karjäär:
Rott on energiline ja mitmekülgne ning on seotud pidevalt paljude asjadega. Tavaliselt leiab Rott alati õige tee probleemide lahendamisel ja samas on Rott väga hea taktik ja juht.

Sobivus: Draakoniga, Ahviga
Mittesobivus: Hobusega

Öise eluviisiga rotid on suurepärased kohastujad, kes elavad alati inimese läheduses. Inimesele on nad ühed vihatumad vaenlased, sest hävitavad toiduvarusid ja kannavad edasi haigusi. Eestis elab vabas looduses kaht liiki rotte: rändrott ehk võhr ja kodurott, keda vahel ka mustrotiks kutsutakse. India päritolu kodurott, kes on rahulikuma loomuga ning eelistab pigem taimetoitu, elas Eesti aladel juba XIII sajandil, kirjutavad Bianca Mikovitš ja
Eva Klaas Virumaa Teatajas .

Agressiivne ja rohkem lihatoiduline rändrott on pärit Hiinast. Euroopasse, sealhulgas Eestisse, jõudis ta XVIII sajandil laevadel sõites. Erinevatest eelistustest hoolimata on mõlemad rotiliigid kõigesööjad, nälja korral hävitavad nad isegi liigikaaslasi ja söövad raipeid.

Loodusportaal www.looduskalender.ee vahendab, et kodurott on tavaliselt rändrotist tumedam, tihti mustja värvusega ja kõrvad on võhru omadest suuremad. Eriti iseloomulik on 200–250 grammi kaaluvale mustrotile pikk saba, mis on suurem kui loom ise. Kodurott on hea ronija, talle meeldib elada pööningutel ja aitades, kuid keldrit ta oma elupaigana väldib. Üks põhjus, miks agressiivne võhr pole kodurotti Eesti aladelt veel päriselt välja tõrjunud, peetakse just seda, et pika saba tõttu on mustrott hea ronija: oma elu päästes taandub ta raskesti ligipääsetavatele pööningutele ning on võimeline majast majja minema isegi mööda kõrgel tänava kohal kõikuvaid telefonitraate.

Rändrott ehk võhr on hallikaspruuni kasukaga, tema saba on kehast kuni neljandiku lühem. Võhr elab enamasti inimasustuse läheduses ja sätib end sisse nii keldrites kui ka pööningutel. Erinevalt kodurottidest elavad võhrud eriti soojemal aastaajal meeleldi ka prügikastide ja roiskekraavide läheduses ning neid iseloomustab hea ujumisoskus. Suveks võivad rändrotid ka põldudele ja niitudele rändama minna.

Rott siirdub toitu hankima peamiselt öösiti, ent teda võib näha juba hämaras. Tema nägemine pole küll parimate killast, ent selle hüvitab suurepärane haistmine, mis rotil alati midagi söödavat leida aitab. Tuntud närilisteuurija Andrei Miljutin on ajakirjanduses öelnud, et rotte on maailmas üle 60 liigi, kes peamiselt on levinud Austraalias ja Lõuna-Aasias, vaid kaks liiki – ränd- ja kodurott – on levinud üle maailma.

Zooloog ja bioloog Aleksei Turovski peab rotte suurepärasteks kohanejateks, kes on kõrgelt arenenud ühiskondlikud loomad, kelle hulgas ei puudu oma «ülemused» ega «alluvad». Turovski ütleb, et kuigi rotid levitavad haigusi, olles sellega inimkonna nuhtlus, oleme neile ka tänu võlgu, sest just katsetused laborirottidega on aidanud kaasa meditsiini arengule.

Rott on sõltuv inimesest ning ei saaks temata eksisteerida. Hoolimata sellest, et inimene rottidega võitleb, suudavad nad uute oludega kohaneda – ka eriliste keskkondadega, näiteks suurlinnaelu ja kanalisatsioonisüsteemidega. «Kuigi inimene märkab prügimäel elavaid rotte minimaalselt, elab neid seal suur seltskond,» ütles Turovski.

Rotid teevad inimesele meelehärmi, sestnärivad kogu aeg midagi, sest nii hoiavad nad kogu aeg kasvavaid lõikehambaid teravana. Loodusportaal www.looduskalender.ee vahendab, et rotid võivad läbi närida millimeetrise pleki, mis takistab teed toidu juurde.

 

/Toimetas: Maily Kivilo/