Ülikoolid üritavad muuta vaeseid vaesemaks ja rikkaid rikkamaks?!

Ülikoolid üritavad muuta vaeseid vaesemaks ja rikkaid rikkamaks?!

Uue õppeaasta hakul kirjutas meile Linda, kes tunneb, et Eesti haridussüsteem vajaks pisut kohendamist. “Miks ülikoolid üritavad muuta vaeseid vaesemaks ja rikkaid rikkamaks?” küsib ta.

Uue õppeaasta hakul kirjutas meile Linda, kes tunneb, et Eesti haridussüsteem vajaks pisut kohendamist. “Miks ülikoolid üritavad muuta vaeseid vaesemaks ja rikkaid rikkamaks?” küsib ta.

Olen tudeng, kes õpib REV (riigieelarve välisel) õppekohal. Siiani olen ma teinud lihttööd ja maksnud oma kooli eest ise. Ega esimesel kursuses õppides polegi ju väljavaadet kõrgelttasustatavat tööd leida. Selle tõttu on kohati aega tööle oluliselt rohkem kulunud kui õppimisele, mis peaks olema noorte edasipüüdlike inimeste põhitegevus. Eks suurest töökoormusest on olnud ka mu õppeedukus keskpärane. Ma ei usu, et on väga võimalust õppida edukalt, kui kooli kõrvalt tuleb iga päev hiliste õhtutundideni tööl käia ning kogu oma raha õppemaksu jaoks kõrvale panna. See on nagu surnud ring, millest on vaesema pere lastel raske välja tulla. Tahaksin väga rohkem õppida, aga ei saa sajaprotsendiliselt õpingutele pühenduda, kuna töö segab. Töötavad inimesed teavad, et töölkäimisega kaasneb ka parajalt suur stress ja masendus. Kokkuvõttes kannatavad koolis hinded ning need pole piisavalt head, et saada tasuta õppekohale või leida juba teisel kursusel erialast kõrgemini tasustatavat tööd. Tööta, maksa, õpi – selline on noore vaesema tudengi elu. 

Ja siis on ”need teised” tudengid jõukatest perekondadest. Huvitav, kas nad üldse oskavad väärtustada seda võimalust omandada haridust ning omada piisavalt vaba aega, et õppida vabal ajal? Kui vaese pere lapsele on see tõeline väljakutse käia ülikooli tasulises õppes, siis rikka pere lapsel pole vahet, kas ta sai riigikohale või mitte – vanemad maksavad oma lapse õpingud nagunii ju kinni. Samal ajal, kui teine sõidab bussiga pärast kooli tööle, sõidab tema kursusekaaslane autoga koju puhkama ja õppima. Kui rikka pere tudeng on tubli ja on ülikooli siiski õppima, mitte elu nautima tulnud, siis läbib ta esimese aasta edukalt ning saab juba järgmisest aastast tasuta õppekohale. Tänu headele tulemustele võib leida ta soovi korral endale ka erialase töökoha, kust saab isiklikuks eluks raha teenima hakata. Nii tekibki olukord, kus vaesematel on keeruline head haridust omandada ja ülikool toetab ka rikkamate õpilaste arengut. See võib kõlada kadedalt, kuid see ei ole kadedus. On mõistetav, et inimeste elud on erinevad ning sellega on lepitud, kuid jääb mõistmatuks, miks riiklikud ülikoolid ei võta midagi selliste erinevuste vähendamiseks ette? Oleks ju tore, kui kool valiks ka vestluste põhjal tasuta õppivaid õpilasi välja, et kellele võib seda tasuta kohta rohkem elus vaja olla. Tuleks austusega suhtuda nendesse, kes tõesti pingutavad, et elus rohkemat saavutada. Ma arvan, et selle halvemal järjel tudengi jaoks oleks see tohutult suur võit, kui ta saaks tasuta õppida. Ta oskaks seda väga kõrgelt hinnaga, saaks oma töökoormust vähendada ja keskenduda õppimisele ja edasiliikumisele. Ma tean, et nüüd on ülikoolides uued reeglid, kuid kindlasti pakuks see teema ka vanadele tudengitele kõneainet.” 

 

Kuidas sulle tundub, et Linda jutus on mõte? Kas oled ka üks neist tudengitest, kes peab oma õpinguid ise rahastama? Kuidas sina hakkama saad ja äkki oled nõus teistele soovitusi jagama?

 

Buduaarile Linda