Agressiivne reklaam - kas sulle mõjub või mitte?

Kuigi raha on inimestel vähem, siis reklaamid muutuvad aina agressiivsemaks ning kolivad televiisorist ja plakatitelt otse tarbija nina alla. Varsti tunned end Eestis nagu Egiptuse müügitänaval, kus kõik oma kaupa kaela määrivad.

Blablabla elukirjanik Moira1009 räägib oma hiljutise kogemuse pealesurutud reklaamiga:
Täna peale tööd R-Kioskist mööda jalutades tuli peale suur magusaisu. Tahtsin shokolaadi või miskit muud head. Astusin kioskisse sisse ning koheselt riivas mu pilku reklaam: "Kui müüja sulle Tuplat ei paku, siis saad selle tasuta!" Ohkasin, kuna juba nätsupakkumise ajal ajas mulle selline müüjate ahistamine judinad peale.
Kõik kliendid ei ole ühesugused ning igaühele selline pähemäärimine kindlasti ei sobi. Mäletan, et nätsureklaami ajal R-Kioskit külastades hakkas mul müüjast väga kahju, kuna tema pakkumise hääletoonist kõlas läbi häbi ning nurkasurutust. Sel korral suisa tekkis mõte, et teen selle nätsu ostu juba ainuüksi müüja pärast. Selle asemel aga naeratasin talle ning keeldusin viisakalt. Ei tahtnud nii lihtsalt siiski müügisurvele alistuda.
Peale reedest tööpäeva olin veidi hajevil ega suutnud koheselt endale shokolaadi välja valida. Kusjuures olen suur Tupla fänn, kuid sel korral ei olnud ma reklaami tõttu nõus seda ostma.

Vaatasin shokolaadi riiuleid ning üritasin mõistatada, mida ma enim sooviksin. Samal ajal mingi osa mu ajust jälgis müüjat ja tema käitumist. Tundsin huvi, kas ta ikka pakub Tuplat ning allub provokatsioonidele või siiski mitte.
Toimus kaks ostu. Esimene naisterahvas ostis kümnete kaupa marke. Temale Tuplat ei pakutud. Teisena soovisid kauba eest maksta kaks soomlast. Nendele ka Tuplat ei pakutud.
Mõttes isegi kiitsin müüjat - et hoolimata kindlasti karmist karistusest (tasuta saadud shokolaadid tuleb oma taskust tasuda?) ei käinud müüja oma pakkumisega peale.
Olin juba ostuotsusega valmis, kui enne mind soovis kauba eest tasuda kuskil 8- aastane neiu. Mu kõrvus kriiskas korraga jube lause: "Aga võta üks Tupla ka!" Vaatasin müüja poole ning huvitusin, mis inimesega siis õieti tegu on.
Müüjal oli ees salakaval nägu. Selline, nagu ta teaks midagi, mida tema vastane ei tea, ning ta olek peegeldas ka üleolekut. Niiöelda kindel võit.
Tütarlaps vaikis ning vaatas segaduses enda süle poole, kus arvatavasti paiknes koolikott koos rahakotiga. Tekkis suhteliselt pikk vaikuse hetk, mille katkestas taas müüja: "Võta üks Tupla!"
See polnud enam mitte isegi pakkumine, vaid nõudmine. Kuidas peakski oskama 8-aastane tütarlaps sellisele manipulatsioonile vastata? Kas mitte selline pakkumine ei tähenda, et sa saad selle shokolaadi tasuta!? Kust tema peab teadma, et tegu konkreetse väljapressimisega!
Tütarlaps aga polnud suur magusasõber. Ta oli endiselt kohmetu ning sõnadega komistades mainis mingeid kleebiseid.
"Kleepse sa Tuplaga ei saa. Saad vaid Diroli, cheetosega. Mine võta üks Cheetos endale! Vaata seal taga. Kollane pakk. Mine-mine!"
Tüdruk on veidi ebalev, kuid mõistes, et Tupla süüdistust enam pole, on ta õnnelik ning lippab Cheetose poole.
Mul polnud kleebistest aimugi ning arvasin, et Cheetose saab ta tänu kleebistele tasuta. Aga ei - ta pidi ka selle eest lisaks maksma.
Nii et R-kiosk saavutas oma eesmärgi. Sai lisamüügi!
Ainult et minu shokolaadi isu kadus jäljetult ning ma jalutasin ostu tegemata R-kioskist välja.