Katrin arvab: kas on vaja kõike ikka Facebooki üles panna?

Mõte, millest kirjutada olen soovinud, on mu peas keerelnud juba päris pikka aega, nimelt on tegu tänapäeval väga aktuaalse internetileheküljega, mida kasutavad väga paljud inimesed - Facebook. Mainin ära, et olen ise ka Facebooki kasutaja. 

Tänapäeva ühiskond on liikunud edasi selles suunas, et inimesed on n-ö kolinud üle internetti ja võiks isegi öelda, et kogu oma kaasaskantava pagasiga. Mäletan, et kui ise veel laps olin, siis ei olnud mobiiltelefone, rääkimata internetist, ja inimesed said väga hästi oma eluga hakkama.

Kuulsin Facebookist oma sõprade käest ja mitu aastat tagasi, mõned mu sõpradest olid selle internetileheküljega juba liitunud ja omale konto teinud, ise olin siis veel Orkuti kasutaja. Tundus põnev ja tegin ka omale konto Facebooki ning sealt edasi kutsusin sõpru liituma ja ajapikku saigi koostatud endale sõbralist ja lisatud pilte. Olen ise olnud alati selline inimene, kes ei soovi väga palju oma profiilil avaldada, vaid soovin pigem jääda stay in privat, kuna ma ei leia, et kogu mu sõpruskond või isegi sõprade sõbrad, sealhulgas ka võõrad, peaksid minu elustiiliga kursis olema. Seega minu arvamus on, et mida vähem, seda parem.

Kuid nüüd olen juba pikka aega järjest rohkem tähele pannud, et mõned inimesed/sõbrad avaldavad väga palju informatsiooni nii enda kui ka oma pere, kooli, töö vms kohta, mis ei ole muidugi iseenesest halb, aga ma küsiksin siinkohal, et kust läheb piir? Olen tähele pannud, et postitatakse fotosid oma lastest, kes on kogemata kukkunud ja lapsel on silm sinine, või kes on haiget saanud nii, et nahk on marraskil, või on laps hoopis tuulerõugetes. Nähes selliseid pilte võin öelda, et ajab kohe vihale! Kallis lapsevanem, kui sul juhtumisi oleks näiteks endal silm sinine, siis sa ju ei paneks endast sinise silmaga pilti Facebook üles, või mis? Kindlasti ei sooviks ka laps tegelikult endast niisugust pilti FB seinale, aga nagu näha, ei ole siinkohal lapse arvamus enam tähtis. Loomulikult on kahju lapsest, aga kas on vaja ikka kõike üles riputada? Siinkohal võiks jääda delikaatsuse piiridesse ja mitte lisada selliseid pilte lastest.  

Samuti olen täheldanud, et kirjutatakse FB Timeline´le üles oma igapäevategemisi, kuid mõne postituse mõtte sisu tundub nii jabur ja võiks pigem ka öelda, et ahistav. Viimane tuleneb just sellest, et üks mu sõpradest, lasteaia õpetaja, kirjutas oma Timeline´l, et ta oli ükspäev seelikuga tööl ja sai väga palju kiidusõnu ka lastelt. Lugesin selle lause ette ka ühele tuttavale, kes ütles selle peale, et see kõlab nagu ahistamine. Minu mõte oli siinkohal täpselt sama.

Kui loen ja vaatan pilte, siis mõtlen alati endamisi, et neil inimestel on tähelepanu vajadus, et tunnustada end ja oma perekonda. Vahel olen kõige selle peale FB sulgenud, ega soovi tükk aega enam avada. Näiteks mu tuttava tütar, kes on 8-aastane, võitis lastele korraldatud missivõistluse. Ema oli postitanud lapsest üles pildi ja kirjutas juurde, et tema laps võitis missivõistluse. See on ju iseenesest väga tore, aga leidus ka palju negatiivseid kommentaare nii missinduse kui ka laste ärakasutamise kohta. Kui lisad sellise pildi, siis pead valmis olema ka negatiivseteks kommentaarideks. Mina aga mõtlen, et kas on ikka vaja niimoodi reklaamida oma last? Seega siinkohal võiks ikka sügavalt mõelda, mida üles riputada FB-sse, mida kirjutada Timeline´le. Kas inimesed ei mõtle enam üldse oma privaatsusele?

Ise olen lisanud oma FB seinale pilte kontsertidest, mida olen külastanud, oma lemmikbändidest, reisidest. Kuid eks igaüks teeb elus oma valikud ise, millist infot avaldab enda kohta FB-s või milliseid pilte üles riputab. Ma ei soovi siinkohal olla maailmaparandaja, vaid loodan, et see, kes seda artiklit loeb ja ennast ära tunneb, leiab ka lõpuks, et see ei ole ikka päris õige avaldada kogu oma elulugu FB lehel. Hoopis teised lood on, kui kasutatakse FB-d töövahendina, et leida informatsiooni erinevate ürituste, sündmuste ja ettevõtete kohta. Seega kallid inimesed, sõbrad mõelgem ennem natuke, mida postitad või mida kirjutad FB-sse! Minu soovitus - mida vähem, seda parem!

Buduaarile Katrinilt