Reklaam sulgub sekundi pärast

Mida naised tahavad?

See on igavene küsimus terve meessugupoole jaoks. Miks, kuidas me ka ei püüaks, pole nad kunagi millegagi rahul? Miks tabab kõiki meie algatusi sageli karm kriitika? Mida siis tegelikult naine tahab ja kui reaalne see on?

See on igavene küsimus terve meessugupoole jaoks. Miks, kuidas me ka ei püüaks, pole nad kunagi millegagi rahul? Miks tabab kõiki meie algatusi sageli karm kriitika? Mida siis tegelikult naine tahab ja kui reaalne see on?

Iga mees unistab võimalikult väikeste kaotuste ja kuludega soovitu saamisest. Miks on nii kerge saavutada seda tööl ja nii raske vastassugupoole, selliste näiliselt õrnade olevuste juures? Kõik on väga lihtne: me oleme täiesti erinevad, alates organismi ülesehitusest ja lõpetades mõttelaadiga. Selleks, et naist mõista, peab mees oma käitumist ühes või teises olukorras ette kujutama ning siis täiesti vastupidi tegutsema. Pakun arutlemiseks välja mõned juhtumid, kui meeste mõistus naiste loogikast aru ei saa.

1. näide. Te jõudsite kohtamisele, kõik on tore, valisite restorani, tutvusite menüüga ja ootate suupisteid.
Mehelik reaktsioon. Olen näljane, ootan, millal toit tuuakse, kõik tundub sujuvat. Mida ta seal räägib? Olgu, las räägib, ma seni söön ja noogutan kaasa. Ei hakka segama.
Naiselik loogika. Selge. Järjekordne igav tüüp, kes ei suuda isegi vestlust arendada ja seepärast tuleb terve õhtu end lõbustada rumalate lapsepõlvelugudega, mida alati on igaks juhuks varuks.

2. näide. Pärast mitut edukat kohtamist oled otsustanud talle nädala keskel helistada ja küsida, millega ta tegeleb.
Mehelik loogika. Olgu, olen kord ka korralik, talle näib see meeldivat, nii vist tehakse.
Naiselik reaktsioon. „Tere-tere, tubli, et helistasid.“ Kuid otsene küsimus – mida sa teed – tekitab igaühes segadust. Mida ma teen: pesen pesu, keedan süüa, käin poes, teen lootose istes pediküüri (sellises poosis pole just mugav telefoni hoida), töötan lõppude lõpuks, üldiselt teen kõike seda, mida eelmistel, sinuga veedetud õhtutel teha ei jõudnud. Seepärast poleks mehele otsesõnu teatada, millega temake tegeleb, lihtsalt eetiline.

3. näide. Reede päeval tuleb temakeselt ebaadekvaatne teade „Kuidas sul lood on?“
Mehelik reaktsioon. Üheselt: „Tänan, hästi.“ Mida siis veel vastata, seda enam, et tööl ei hakka ju poeemi kirjutama, et ma lõuna ajal mõtlesin sulle, ja eile, muide, ka.
Naiselik loogika. „Nii, täna on reede (naistel algab see hommikust), kas ta helistab mulle täna, kuhu me läheme ja mida ma selga panen? Aga kui õhtust sööma, siis pole mul midagi selga panna, kas ma jõuan poodi ja midagi seksikat valida?“ Lõunaks on tekkinud hiigla suur hulk küsimusi ja seepärast otsustab ta otsekui protsessi kiirendamiseks teate saata – vihje, mille vastuses oodatakse loomulikult mingitki infokogust õhtuste plaanide kohta.

4. näide. Ärkate pühapäeva hommikul pärast kahepäevast tormilist pidutsemist.
Mehelik loogika. Meenub, et tema emal on alati hea meel teid näha, ta teeb sinu lemmikut kartulisalatit, avab kurgipurgi, paps kutsus õllele ja tegelikult oleks hea sõita, seda enam, et temake on ammu sellest rääkinud. Sa oled valmis kangelasteoks ja lõpuks ometi nõus temakese vanemate juurde sõitma.
Naiselik reaktsioon. Ka temake ju pidutses! Kas sa arvad, et temal on teistsugune pea, mis üldse ei valuta ja tal on kohe kange tahtmine rooli istuda? Hiljem aga terve õhtu kuulata ema noomimist, et tumedate silmaaluste ja tursete järgi otsustades olete hästi pidutsenud, aga kui kaua siis võib, temake ei ole enam väike!!!

5. näide. Kavatsete minna õhtust sööma ja pärast seda on teil veel pikk programm kavandatud. Temake riietus kaua ja nüüd on ta lõpuks valmis.
Mehelik reaktsioon. Issand, milline iludus, aega veel on, peaks seda meeldivalt ja kasulikult veetma. Kähkukas ergutaks meid mõlemaid. Kuid temake punnib millegipärast vastu.
Naiselik loogika. Temake on terve õhtu soengut teinud, kleiti triikinud ja nägu pähe joonistanud, nüüd kortsutate ja rikute viimase 20 minutiga kirehoos kõik ära, hiljem aga pahandate temaga, et ta end nii kaua sätib.

6. näide. Olete otsustanud heateo teha. Suurpuhastus tähendab kõige kodus oleva puhastamist.
Mehelik loogika. Lõpuks ometi sooritan kangelasteo. Pesen ära kogu pesu, koristan kogu köögi, panen asjad tagasi oma kohale ja pesen kõik ümberringi puhtaks.
Naiselik reaktsioon. Kuidas saab kõike koos ja kõige tugevama programmiga pesta?! Nüüd on temakese asjad kõik ühes suuruses ja ühte värvi. Köögis ei leia enam midagi üles ja põrand on kräämuline. Loomulikult aitäh abi eest, kuid ikkagi tuleks naise ja mehe kohustused jätta nii, nagu nad olnud on.

7. näide. Tõelise härrasmehena jätate valikuvõimaluse naisele.
Mehelik loogika. Valigu ise, mida ta tahab teha, kuhu minna, milliseid filme vaadata, mida õhtuks süüa, millisesse riiki puhkama sõita. Mis ka ei juhtuks, peamine on, et skandaale poleks. Seda enam, et see näib talle meeldivat.
Naiselik reaktsioon. Kes on peres mees? Miks ma pean mõtlema välja kultuuriprogrammi, menüü ja meelelahutused, hiljem aga kriitikat kuulama? Parem vihjaku mõnikord või pakkugu ise midagi välja.

8. näide. Temake on terve õhtu vait olnud, muheleb, ei taha midagi ja istub oma arvuti taga. Siis aga sulgeb end pokaali veini ja lemmikmuusikaga vannituppa.
Mehelik loogika. Jälle on midagi valesti. Jälle on tujud või pööran ma talle vähe tähelepanu. Tuleks küsida. Aga võib-olla tahan ka mina vanni, meil oleks seal koos tore!
Naiselik reaktsioon. Kas siis tõesti on nii raske aru saada, et meiegi tahame mõnikord iseendaga olla. Seda enam, et naisekeha, mida me nii armastame, vajab hoolitsust, kusjuures põhjalikku ja regulaarset hoolitsust. Aga kahekesi on vannis kitsas, pealegi ei taha ükski naine oma ilu saladusi reeta.

9. näide. Olete kokku leppinud, et lähete temakesele kell 18.00 külla. Kell 18.45 – hurraa, olen kohal!
Mehelik loogika. Milleks helistada ja hoiatada, jõuan niikuinii varsti kohale, võib-olla jõuan arvatust varemgi. Ma ei hakka ärritama, tulen ja kõik.
Naiselik reaktsioon. 18.00 – ta on täies piduehtes, õhtusöök jahtub, meest pole. 18.10 – võib-olla juhtus midagi, võinuks ju helistada. 18.13 – võib-olla peaks ise helistama või äkki on ta kinni? 18.15 – kõik on ära jahtunud, nagu alati. 18.25 – söök tuleb uuesti sooja panna, ära on tüüdanud, kogu aeg üks ja sama – ning pisarad veeravad mööda põski alla. 18.30 – telefonikõne sõbrale: „Ei, sa kujutad ette, kokkasin terve päeva ja ta on juba pool tundi hilinenud, no helistaks siis vähemalt“, …, hüsteerika… 18.40 – kärsahais, õhtusöök kõrbes põhja, karjed, pisarad, plekid kleidil… 18.45 – kes kurat seal koperdab…!!!?

Selleks, et meist alati rõõmu tuntaks, tuleb mõista, et me oleme väga erinevad, kuid ikkagi oleme koos ja meil on koos hea. Kuulakem ja mõistkem teineteist ning võib-olla siis saabub mõne aja pärast hetk, kui valesti tehtud asi või vale käitumine on nii harv juhus, et see mitte ei ärrita, vaid ainult paneb muhelema ja lausuma: „Oh neid mehi küll!“

/Olga Ivashkova/