Väljakujunenud arvamused mehest – ja naisest

Eksisteerib eelarvamus, et naised tulevad halvemini toime juhtiva tööga ning ei suuda vajalikul määral organiseerida tootmisprotsessi. Samas aga tulevad keerulise perekonnasisese majapidamisega paremini toime just nimelt naised.

Arvatakse, et mees juhib paremini autot ja naine loob liikluses vaid avariilisi situatsioone. Kuigi neid mehi, kes ei tea, kuidas on ehitatud mootor, on tänapäeval arvatavasti samapalju kui mootorit mittetundvaid naisi. Seevastu on täpselt teada, et viimased istuvad harvemini ebakaines olekus autorooli. On tavaks arvata, et mees on automaatselt perekonnapea, omamata sageli selleks mingit alust. Naine peab aga teesklema, et ta austab perekonnapead. Tegelikult pole tal vahest teist väljapääsu: asetada mehe õlgadele vastutust perekonna eest ju ei saa, sest mees ei tule vastutusega toime, aga avalikult end perekonnapeaks kuulutada naine ei või, sest see provotseerib skandaali.

Antud teemal võiks arutleda lõpmatuseni. Kuigi igaüks teab, et mehe-naise omaduste kohta väited pooltel juhtudel ei vasta tegelikkusele, on ikkagi need vananenud eelarvamused siiani käibel. Seni seletamata juhtumiks peetakse asjaolu, et sageli sooritavad tüdrukud poistest paremini sisseastumiseksameid kõrgkoolidesse ning eksamisessioone. Kõike seletatakse vaid nende püüdlikkusega ja püsivusega.

Kuigi see tundub veider, eksisteerivad kõrvuti nende eelarvamustega ka vastandväited, mis toetavad naiste üleolekut elu teatavatel tegevusaladel. Näiteks, arvatakse, et mees pole psühholoogiliselt nii tundeline kui naine, et ta mõistab halvemini suhteid, ei oska neid luua ega perekonnas reguleerida. Tegelikult ei ole psühholoogiline and seotud sooga ning kõik need ülesanded on täiesti jõukohased eetilise (või tundeinimese) laadiga mehele. Ainult et ühiskonnas püsimajäänud tavade tõttu ei võta ta neid enda kanda. Veel üheks müüdiks on arusaam, et naine hoolitseb paremini laste eest, mõistab nende ootusi ning tunnetab nende vajadusi. Kuid veidi mõeldes leiame, et see pole samuti seotud sooga. Mees, kellel on arenenud aistingute sensoorika, tuleb suurepäraselt toime lapsehooldusega, sealjuures tunduvalt paremini kui näiteks naine. Väga levinud on müüdid naise intuitsioonist. Nagu naised tunnetaksid kuuenda meelega truuduserikkumist, ohtu, võimaliku edu, lähedastega toimuda võivaid õnnetusi. Aga on teada et,  intuitsioon pole seotud inimese sooga. Meestele on intuitiivsed nägemused samuti täiesti omased, kuid ühiskond faktiliselt ignoreerib neid, lubades selliseid nähtusi vaid teaduse valdkonnas.

Nii juhtubki, et kui perekonda sünnib laps, on tema kasvatamise aluseks tavaliselt vanemate peituvad ootused, mis on reeglina seotud sooga. Kui tegemist on poisiga, siis eeldatakse, et ta peab olema tugev, tark, domineeriv, edukas ja võimeline tulevikus perekonnapea rolli enda õlgadele võtma.
Kui toimub väiksemgi kõrvalekalle sellest programmist, näiteks, mängimine nukkudega, unelmad, lüürilised lood, tantsud, kulinaaria jne, siis kuuleb poiss kindlasti teda ümbritsevatelt inimestelt, et see pole meeste asi. Kui selline laps ilmutab veidi rohkem kaastunnet teiste suhtes või hakkab nutma, antakse talle kindlasti mõista, et sellise käitumisega on ta tüdrukusarnane. Kui peres kasvab tüdruk, oodatakse temalt reeglina huvi oma välimuse vastu, emotsionaalsust, oskust alluda, kaasaelamisvõimet, toiduvalmistamisannet. Määrdunud näoga katkistes teksastes tüdruk, kes eneseunustamiseni ronib poistega mööda puid ja tarasid, võib sageli kuulda, et tüdrukud ei peaks selliselt käituma.

Aga kui see kõik esineb regulaarselt, siis oleks ka õige aeg loobuda vanadest eelarvamustest ning tunnistada, et nii poistel, kui ka tüdrukutel on omadusi, mis kuidagi seotud sooliste erinevustega.

/Getlin Oltre/