Gea lugu: eksmees ähvardab end ära tappa, kui ma teda tagasi ei võta

47 kommentaari
Gea lugu: eksmees ähvardab end ära tappa, kui ma teda tagasi ei võta

Kaks aastat tagasi sain tuttavaks ühe mehega. See oli armumine esimesest silmapilgust. Kui armumisaeg läbi sai ning pilvedelt maa peale tagasi tulin, sain aru, et meie suhtest ei tule midagi välja. Kahjuks ei saanud sellest aru aga suhte teine pool. Me oleme lahus juba kaheksa kuud, kuid ta ei jäta mind rahule ja elan pidevas hirmus.

Kaks aastat tagasi sain tuttavaks ühe mehega. See oli armumine esimesest silmapilgust. Kui armumisaeg läbi sai ning pilvedelt maa peale tagasi tulin, sain aru, et meie suhtest ei tule midagi välja. Kahjuks ei saanud sellest aru aga suhte teine pool. Me oleme lahus juba kaheksa kuud, kuid ta ei jäta mind rahule ja elan pidevas hirmus.

Armumise aeg ja suhte algus oli väga ilus ning meil oli koos põnev. Käisime väljas söömas, kinos, teatris jne. Ühesõnaga tegime kõike seda, mida iga teinegi armunud paar teeb. Ainult üks asi oli imelik, nimelt ei tutvustanud ta mind ühelegi oma sõbrale, tegelikult ega tal neid eriti ei olnud ka. Minul vastupidi on palju sõpru ja sõbrannasid ning suhtlen tihti nendega. Alguses ei olnud see probleem, kui kui meie suhe tõsisemaks muutus, hakkas see teda häirima. Kui oma sõprade ja sõbrannadega kokku sain oli ta väga armukade ja kontrolliv. Lõpuks ta isegi ütles, et pean valima kas sõbrannad või tema. Siis ma enam ei mõelnud ka, vaid otsustasin selle suhte lõpetada. Selle peale hakkas ta nutma ja palus, et ma teda maha ei jätaks.

Mul oli aga ammu planeeritud suveks välismaale tööle minna ja lootsin et vahemaa teeb ka temale lahkumineku lihtsamaks ja valutumaks. Kui olin välismaal helistas ta mulle pidevalt ja saatis sõnumeid ning oli vihane, et miks ma temaga Skype-s üldse rääkida ei taha. See telefoniterror oli aga alles algus, kõik läks sada korda hullemaks siis, kui Eestisse tagasi tulin. Sattusime juhuslikult ühele peole, ta hakkas mind kõigi peokülaliste ees sõimama ja ütles, et kuidas ma üldse julgesin temaga samale peole tulla. Ma kõndisin lihtsalt minema, mida sa ikka purjus inimesega vaidlema hakkad, see ei vii nagunii kuskile. Kui ma tol õhtul koju jõudsin ootas ta mind mu maja ees ja ei lasknud mind tuppa ning lubas ennast ära tappa. Ma ei teadnud, mida teha, kuigi ma tean, et haukuv koer ei hammusta ja ta ütleb seda ainult selleks, et mind endale tagasi saada. Aga sisimas on ikka väike hirm, et võib-olla ta tapabki end ära ja see kõik jääb minu südametunnistusele. Kuna ta karjus kõvasti mu peale ja mina nutsin, siis kuulis seda peagi ka minu naaber, kes politsei kutsus.

Pärast seda oli paar nädalat rahu ja vaikust. Siis aga koputas keegi mu uksele ja kui selle avasin seisis seal jälle tema. Ta nuttis ja tal olid silmad punased. Ma ütlesin, et ei soovi temaga rääkida ja et ta läheks ära. Sel õhtul nuttis ta kolm tundi minu ukse taga. Lubas jälle, et tapab ennast ära, kui ma teda sisse ei lase ja temaga ära ei lepi. Järgmisel päeval saatis ta mulle vabanduskirja, et niimoodi käitus ja minu peale karjus. See kõik kordus jälle paari nädala pärast, alguses sõimas mind ja ähvardas end tappa ning siis järgmine päev jälle vabandas ja kahetses oma tegu.

Ma hakkasin vältima kohti, kus teda kohata võiks. Kahjuks aga kohtusime jälle ühel suurel jõulupeol. Mind nähes hakkas ta minu peale karjuma ja sõimas mind jälle kõigi ees. Mul oli väga häbi ja ma ei tahtnud teiste ees skandaali tegema hakata, nii et lahkusin sellelt peolt. Hiljem tuli ta taaskord mu ukse taha ja kordus tavapärane karjumine ja ähvardamine. Ta oli seekord väga meeleheitel ja kuna ma temast seal ukse taga välja ei teinud, helistas ta mulle vahet pidamata ja saatis tunni aja jooksul üle 140 sõnumi. Lõpuks, kui ta minema läks, kirjutas ta mulle pika sõimukirja. Ta kirjutas ka minu sõbrannale ja ähvardas kõik mu sõbrad maha lasta ja mind puuri panna. Paari päeva pärast saatis ta mulle jälle uue kirja. Seekord oli tegu aga armastuskirjaga, milles palus vabandust ja lõhnastas selle ära ning kleepis ja kaunistas seda südametega.

Ma ei tea, mida teha, et saaksin normaalselt elada. Ma võtsin ühendust ühe tema sõbraga ja ütlesin, et ta paneks oma sõbrale aru pähe. Kaalusin ka tema emaga ühendust võtta, kuid pole seda veel teinud. Ma arvan, et emal oleks raske seda kuulda ja tõenäoliselt hakkaks ta oma poega kaitsma ja mind süüdistama. Nüüd on paar nädalat jälle vaikus olnud, aga elan pidevas hirmus, et ta ilmub minu ukse taha ja ma ei julge isegi klubides käia, kuna kardan, et võin teda seal kohata. Mida ma tegema peaks, et ka tema lõpuks oma eluga edasi läheks?

 

Buduaarile Gealt

 

PS! Kui sul on rääkida oma põnev või õpetlik lugu, siis saada see aadressile info@buduaar.ee. Iga avaldatud loo eest honorar.