Jenniferi lugu: Eesti naised ja lõunamaa mehed

Minu lugu on räägib sellest, kuidas võib mõjuda Eesti naisele üks lõunamaa reis, kui harjumatut tähelepanu ja komplimente tuleb palju.

Paar aastat tagasi käisime sõbrannadega Türgis puhkamas. Meid oli kokku neli noort elurõõmust ja juba ammu puhkuse järgi igatsenud noort naist. Juba lennujaamas hakkasime siidrit jooma ja naersime ning tundus, et sellest tuleb elu lahedaim lend – neli head sõbrannat ilma meesteta reisile. 

Kohalejõudes tervitas meid lennukist välja astudes mõnus soe õhk ja kuna oli juba õhtu, siis ka tulede sära. Hotelli jõudes olime küll natuke hotelli välimuses pettunud, kuid mõtlesime, et mis seal ikka, palju me ikka seal hotellis oleme.

Pakkisime oma kohvrid lahti ja läksime linnapeale. Kuna olime kõik heledate juustega, saime loomulikult palju tähelepanu. Istusime ühte lounge´i sisse ja tegime mõned dringid – loomulikult tehti need meile välja. Kuna olime lennust väsinud ja kell oli palju, läksime hotelli, et hommikul vara rannatoolidele basseiniäärde päevitama jõuda. 

Hommikul olime varakult üleval nagu oli plaaninud. Kuna mereääres oli tuuline, otsustasime jääda besseiniäärde. No võib-olla oli põhjus ka selles, et kuna meil oli all inclusive pakett, sai basseini ääres kokteile juua. Ja seda võimalust me juba kasutamata ei jätnud.

Kui sai piisavalt päevitatud ja naerdud, läksime hotelli, tegime väike iluuinaku, käisime duši alt läbi ja hakkasime ennast õhtuks sättima. Käisime õhtusöögil ja seejärel tegime hotelli baaris mõned dringid ja edasi klubisid vallutama. Jälle saime juba teel klubisse palju tähelepanu – nagu ka kõik teised naised. Aga arvan, et kuna Eesti mehed üldiselt väga lahkelt komplimente ei jaga, kuluks igale naisele oma ego upitamiseks lõunamaise mehe tähelepanu ära.

Klubis oli lõbus – tantsisime palju ja ümber meie oli palju lõunamaiseid mehi. Saime tuttavateks ka ühtede meestega, kes tundusid väga sõbralikud (nagu kõik Türgi mehed) ja kuna klubid pandi juba kell 3 kinni, läksime nendega randa edasi pidutsema. Õhtu lõpuks kingiti meile roosid ja läksime nendega hotelli, ise nii uhked. Kui tihti Eestis ikka mees roose kingib. Hotelli administraatoril tuli küll väike muie näole, aga võib-olla lihtsalt naeris meid varasel hommikutundidel peolt tulemas.

Järgmised päevad jätkusid samamoodi – rand, iluuinak, õhtusöök, dringid ja klubi.  

Ühel õhtul läksime aga nende samade meestega, kellega esimesel õhtul tuttavaks olime saanud pärast klubisid sööma. Läksime nende autosse, mis oli ülerahvastatud ja juht oli meiega koos terve õhtu alkoholi tarbinud. Kuid kui pidu, siis ei mõtle nendele ohtudele. Meil olid jälle roosid käes ja meid viidi kuskile linnast natuke välja, kuna väidetavalt olid linnas kõik kohad kinni. See oli täielik urgas ja seal olid paljud naised roosid käes lõunamaise mehe käed ümber. Nüüd käis meil plaks peast läbi – kui meie soov oli ainult lõbutseda ja puhkust täiel rinnal nautida, siis ilmselgelt nendel meestel olid teised plaanid. Viskasime roosid kohe maha ja saime aru, miks hotelliadministraator meie üle enne naeris. Palusime ennast kohe linna tagasi viia, et muidu kutsume politsei. Kuna meid oli palju ja tegime kõva kisa, olid mehed lõpuks nõus ja viisid meid linna tagasi. 

Järgmine päev arutasime eelmise õhtu üle, et mis kõik oleks võinud juhtuda. Ausalt öeldes viis see meil igasuguse pidutsemise tuju – kuid igal asjal on ka oma hea külg. Me saime sellest suure õppetunni ja seda hirmutunnet seal võõral maal linnast väljas lõunamaiste meestega seal koledas urkabaaris ei unusta me kunagi. Eestis ei oleks me kunagi läinud purjus inimese auto peale, ega oleks olnud nõus sõitma võõraste meestega linnast välja. Ei tea, mis see lõunamaa päike ja mehed meiega tegid. 

Nii et naised, kui lähete reisil, siis lõbutsege ning nautige meeste tähelepanu ja komplimente, kuid osake alati kahelda ja näha ohte!

Buduaarile Jenniferilt

PS! Kui sul on rääkida oma põnev või õpetlik lugu, siis saada see aadressile [email protected]. Iga avaldatud loo eest honorar.