Kaia lugu: hambaarstil käik osutus õudusunenäoks

51 kommentaar
Kaia lugu: hambaarstil käik osutus õudusunenäoks

Me kõik käime hambaarsti juures ja usaldame oma hambad ja tervise nende kätte. Oleme kindlad, et tegemist on professionaalidega ja usume, et kõik, mis nad teevad, on meie ilusate ja tervete hammaste heaks. Kuid ka nemad eksivad, kõige hullem on aga see, kui oma eksimust ei tunnistata…

Me kõik käime hambaarsti juures ja usaldame oma hambad ja tervise nende kätte. Oleme kindlad, et tegemist on professionaalidega ja usume, et kõik, mis nad teevad, on meie ilusate ja tervete hammaste heaks. Kuid ka nemad eksivad, kõige hullem on aga see, kui oma eksimust ei tunnistata…

Külastasin eelmisel aastal hambaarsti, kuna soovisin eemaldada valutavad ning peetunud tarkusehambad. Oli ka viimane aeg need eemaldada, kuna olin sel ajal veel 18-aastane ja viimast aastat maksis haigekassa selle eemalduse kinni. Sai mindud Tartus ühe üpris tunnustatud hambaarsti juurde, käisin seal alati hambaid ravimas ning otsustasin lasta ka sel korral seal tarkusehambad eemaldada. Sain aja juba paari päeva pärast ning kohale minnes ootas mind ees väga sõbralik ning tore vanadaamist hambakirurg. Ta soovitas mul ära tõmmata hoopis piimahambad, millel polnud algeid, samas juured olid väga tugevad. Tema vaatluse põhjal oleks tarkusehambad saanud suus nõnda ruumi lõikumiseks. Ma usaldasin kirurgi ning lasin eemaldada neist kaks, ajaliselt kolme ei jõudnud. Eemaldamine oli väga valulik, aga uskusin, et kogu see valu peab seda väärt olema. Alumise hamba eemaldamisel sai viga ka minu alahuul seespoolt.

Koju jõudes tundus üks jäävhammas olevat viltu, veritses ja liikus. Alguses arvasin, et see on tuimestusest. Üritasin süüa, kuid see ei õnnestunud, kuna ma ei saanud hambaid valutult kokku panna. Võtsin hambakliinikuga ühendust, kuid mingit abi ma sealt ei saanud. Järgmine päev läksin teise arsti juurde kontrolli ning sain teada, et minu jäävhammas on vale eemalduse tõttu paigast nihkunud ning vajab breketiravi. Probleem oli harali juurtes, mida oleks pidanud eemaldama teisiti ning nõnda sai eemaldamisel kõvasti viga kõrvalolev hammas. Lisaks kõigele muule, oli mul huulde tekkinud mädanik. Kuid hambakliinik eitas minu huules olevat mädanikku ning haavades olevat põletikku.

Paar päeva hiljem läks mul valu nii tugevaks, et pidin minema esmaabisse, kus mulle määrati antibiootikumite ravi. Läksin järgmine päev igaks juhuks ka teise hambaarsti juurde, kes mu hambad üle vaatas ja soovitas mul kohtusse pöörduda. Arst lubas omalt poolt ka kirjaliku arvamuse kirjutada. Võtsingi ühendust ühe juristiga. Ta kuulas mu loo ära ning algus tundus väga paljutõotav. Kui asjad mu kohtulooga edenema hakkasid, hüppas hambaarst, kes mind enne seda kõike tegema õhutas, alt ära. Ma olin väsinud ja pettunud ning mõtlesin alla anda, kuna arstid kordasid mulle koguaeg, et nagunii ma seda lahingut ei võidaks. Viimaks kirjutasingi juristile, et ma ei soovi enam selle looga tegeleda, kuna mul on lootus kadunud. Jurist aga kinnitas, et kõik trumbid on minu käes ja oli minu loobumise vastu. Ta veenis mu ümber ja otsustasin edasi minna ning jätkasin kohtutee käimist. Imelik oli aga see, et kui mõne aja pärast juristilt kohtukulude kohta uurisin, siis ei saanud ma mingit kindlat ega otsekohest vastust. 

Nüüd selle aasta alguses oli ka kohtuistung, minu tõendid olid kohtuniku jaoks väärtusetud ning hambakliinikul oli väga hea jurist palgatud. Kohtuniku osas jäi mulje, et ta polnud erapooletu. Tegelikult ongi nii, et Eestis on arstide kaitse tohutu suur, et patsientidel on raske oma õigusi maksma panna. Lõpuks lõin kõigele käega, sel korral polnud ka jurist selle vastu, et kirjutada loobumistaotlus kohtule. Kaotasin palju raha õigusabile, lisaks ootavad mind ees veel kohtu- ja breketiravikulud. Uskumatu, et üks hambakliinik saadaks oma maine rikkumise kartuses pigem patsiendi hauda. See kogemus oli piinarikas ning mul tekkis põlgus ja hirm hambaarstide vastu.

Ma saan aru, et olen ka ise süüdi, et usaldasin pimesi inimesi, kes tegelikult peaksidki mind aitama ja kaitsma. Kuid eks iga inimene õpib enda vigadest. Mina õppisin sellest seda, et enne kui usaldad oma elu ja tervise kellegi teise kätte, tuleks selle inimese tausta uurida ja eeltööd teha. Kuigi arstid peaksid elusid päästma, on ka nemad kõigest inimesed ning võivad eksida ja valesid otsuseid vastu võtta. Tuleb osata kahelda ja kõiges ei pea alati arste usaldama. Ka juristide tausta tuleks enne uurida, mitte usaldada kohe esimest ettejuhtuvat. 

 

Buduaarile Kaialt

 

 

PS! Kui sul on rääkida oma põnev või õpetlik lugu, siis saada see aadressile info@buduaar.ee. Iga avaldatud loo eest honorar.