Kairi lugu: sõber uimastas ja üritas vägistada

Kirjutan ühe loo, mis juhtus minuga. Loo moraal on, et isegi oma sõpru ei saa usaldada 100%. Siiani on seda veel valus meenutada ja tahaks mälust selle juhtumi kustutada.

Lugu juhtus minuga kolm aastat tagasi. Olin siis 20aastane neiu, kes oma sõpradega tihti aega veetis ja ei osanud arvata, et midagi sellist juhtuda võiks. Olime ju ometi mitu aastat head sõbrad olnud.

Meil oli sõbranna koduhoovis väike majake, kus sõpradega aega veetsime. Mängisime kaarte, kuulasime muusikat ja mõnikord tegime ka paar väikest siidrit. 

Oli taas üks reedene õhtu, kui sõbranna helistas, et sõbrad olid tema poole tulnud ja kutsus mind ka hoovimajja. Mina olin mõelnud just selle nädalavahetuse kodus puhata, tegin parasjagu süüa ja ütlesin, et ma võin ju paariks tunniks tulla. Poisid olid juba viina peale üle läinud ja sõbranna oli mulle siidri toonud. Mõtlesin, et mis see üks siider teeb, joon selle ära ja lähen koju. 

Õhtu veeres nagu ikka, rääkisime ja mängisime taas kaarte. Seltskond oli lõbusas meeleolus. Mina aga limpsisin oma ühte siidrit. Vahepeal käisime sõbrannaga tema toas ja tõime näksimist poistele.

Mingil hetkel ma tundsin ennast veidi halvasti, pea käis ringi ja oli väga purjus tunne. Järgmisel hetkel avastasin, et üks sõpradest oli mind kuidagi teistest eemale pimedamasse nurka viinud. Ma ei saanud aru, mis toimub. Üritasin end kogu jõust kokku võtta ja lahkuda, sõber aga üritas mul püksinööpi lahti saada. 

Ma ei tea, kuidas, aga mul õnnestus sealt välja saada ja ühel hetkel sain aru, et olin oma kodus külma duši all. Ema oli mind sinna viinud, kuna ma olin hüsteerias ja tema arvates üle joonud. Järgmisel päeval oli mul mega paha olla, oksendasin terve päeva, peavalu oli meeletu, ei jäänud vesi, keefir ega limonaad sisse - magu ei võtnud midagi vastu. Lisaks oli suur tühi mäluauk sellest õhtust. Emale pole ma siiani rääkinud, mis tegelikult toimus, sest ma ei julge sellest rääkida ja on ka häbi.

Kuid ma tean väga hästi, et ma jõin sellel õhtul ainult ühe siidri. Ainus võimalus oli see, et mu oma sõber pani mulle joogi sisse midagi, sest üks siider ei saa nii mõjuda. Olin ka enne kõhu korralikult täis söönud. Me olime mitu aastat sõbrad ja ma teadsin, et nad tarvitavad midagi, aga nad ei süstinud. Mõnikord kanepit tegid, aga see oli ka kõik. Ma ei suuda siiani uskuda, et tema/nemad võivad midagi sellist teha oma sõbrannaga.

Igatahes ma olen õnnelik, et minuga midagi hullemat seal ei juhtunud ja sain tulema ei tea mis ime läbi. Aga rohkem ma pole selle ühe sõbraga läbi käinud, ei ole temaga ühenduses olnud ega ka näinud. Kustutasin ja blokeerisin ta igalt poolt ära. Ma ei tea siiani, kas kogu seltskond oli sellest teadlik ja kambas või mitte.

Sõbrannaga ma suhtlen siiani, saame endiselt hästi läbi. Talle ma rääkisin kogu loo.Ta tuli peale seda õhtut järgmisel päeval mu poole ja uuris, kuhu ma kadusin ilma sõnagi lausumata. Me kumbki ei suutnud uskuda oma sõpradest sellist asja. Igatahes keegi pole sellest sõnagi rääkinud ja me pole sõbrannaga ka ise enam nendega kontaktis eriti. Kunagi suhtlesime igapäevaselt, nüüd mõne üksikuga mõnikord teretame, kui näeme linnas. Kahju on, et neid ei ole enam mu ümber, aga sõpradena ma ei saa ega suuda neid enam võtta.

Tahtsin selle looga lihtsalt hoiatada ka teisi, mida su oma sõber või sõbrad võivad teha. Ei tasu ainult klubis oma jooke valvata, hoidke oma silmad lahti ka sõprade ringis, kunagi ei või teada, mis juhtub. Selles elus võid kindel olla ainult enda peale.

Buduaarile Kairilt

PS! Kui sa oskad hästi kirjutada ning sul on rääkida oma õpetlik või huvitav lugu, siis saada see aadressile [email protected] Iga avaldatud loo eest honorar 10 eurot.