Keili lugu: leidsin õnne endast 15 aastat vanema mehega

Keili lugu: leidsin õnne endast 15 aastat vanema mehega

Ligi neli aastat tagasi tutvusin kena mehega, kellega tundsin kohe klappi tekkivat. Veetsime palju koos aega, sõites sealjuures ringi paljudes Eesti paikades. Kõik oli väga tore ja tundsin end üle pika aja väga õnnelikuna. Kuna mees nägi välja väga noor, ei olnud mul esimesed paar nädalat aimugi, et ta võiks minust nii palju vanem olla.

Neli aastat tagasi tutvusin kena mehega, kellega tundsin kohe klappi tekkivat. Veetsime palju koos aega, sõites sealjuures ringi paljudes Eesti paikades. Kõik oli väga tore ja tundsin end üle pika aja väga õnnelikuna. Kuna mees nägi välja väga noor, ei olnud mul esimesed paar nädalat aimugi, et ta võiks minust nii palju vanem olla.

Mees aga oli teadlik, et mina olen 17 ja 18. sünnipäev on lähenemas, niisiis ei häirinud teda mõte, et olen veel alaealine. Lisaks tema jutu kohaselt ei olnud ma kuidagi võrreldav teiste omavanustega. See kajastus loomulikult ka mu välimuses. Siia juurde mainiksin ka ära, et seksuaalsuhtes me ei olnud väga pikalt ja kindlasti polnud see jutt vaid minu võrgutamiseks, sest seda ta rääkis nii enne kui ka peale intiimsuhete algust.

Pärast mõnda aega kestnud suhet tegin ka kodus temast juttu. Seejärel tutvustasin teda vanematele ja kõik tundus kenasti sujuvat. Kõik aga hetkeni, kui ka vanemad meie vanusevahest teadlikuks said. Päevapealt oli kadunud eelnev sõbralik ja viisakas suhtlus. Meie suhe oli sellest hetkest keelatud ja mehe nime ei tohtinud ma isegi mainida.

Minule tundus see aga võimatuna, kuna tundsin, et armastan teda ja teadsin, et ka mees mind. Püüdsin seda pool aastat läbi pisarate vanematele selgeks teha, kuid miski ei mõjunud.

Selle aja jooksul katsetasid vanemad mu peal ära kõikvõimalikud karistusviisid, et ma “mõistuse pähe võtaks”, unustades sealjuures, et ma ei ole enam 10-aastane. Koduarestid, arvutikeelud, pidev kontroll ja mis iganes neile pähe tuli. See mõjus kohutava terrori ja ajupesuna. Nutsin end igal õhtul magama ja päeval talusin vanemate sõimamist, et millised värdjad mina ja see mees on. 

Tundsin end hulluks minevat ja iga päevaga ajasid vanemad enesele teadmata mind veelgi rohkem nende poolt vihatud mehe käte vahele. Arvasin, et seal on ainus koht, kus on turvaline ja hea. 

Minu närvilisus ja õnnetu olek vanemate otsust aga ei muutnud – nemad jäid endale kindlaks, et nii palju vanem mees “ainult mängib sinuga ja tahab seksi”. Mina aga teadsin, et see ei ole nii, ning tänu mehe toetusele suutsin need rasked ajad üle elada. Vandusin endale, et kohe pärast täisealiseks saamist pakin oma kotid ja kolin vanemate juurest välja – seda ma ka tegin. 

Nüüdseks olen mehega koos elanud 3 aastat. Vanemate arvamus on selle ajaga palju muutunud, sest nüüd on saanud nad ju kinnitust ka mehe tunnetes minu vastu. Me võitlesime oma armastuse nimel kogu hingest ja lõpuks saavutasime selle, mida algusest peale soovisime: õnneliku ja rahuliku kooselu. Seda aga kahjuks läbi suurte tülide, terrori ja närvikulu. 

Mul on siiralt kahju siiani, et vanemad mind sel ajal usaldada ei suutnud. Olin alati olnud tark, ettevaatlik ja sõnakuulelik neiu ja polnud enne pikki kaalutlusi iial võtnud vastu otsuseid uisapäisa. Muidugi mõistan ma oma vanemate meelehärmi ja hirmu, mille ajel nad tol ajal tegutsesid, kuid vahel tuleb lihtsalt riskida, et näha oma lähedasi õnnelikena!

Niisiis inimesed, võidelge selle nimel, mida te kogu hingest soovite, sest kui see võitlus kord läbi on, saate väsinult südamest ohata: “Ma olen õnnelik!”

 

Buduaarile Keililt


PS! Kui sa oskad hästi kirjutada ning sul on rääkida oma õpetlik või huvitav lugu, siis saada see aadressile info@buduaar.ee 

Iga avaldatud loo eest honorar 10 eurot.

 

 

Sarnased artiklid